Jahimehed hüvitasid RMK-le ulukikahjud riigimetsas  10.03

Tööd lähevad maksma 8800 eurot ning nende tegemiseks maksid jahimehed RMK-le 5400 eurot. „Jahimehed ei pea tasuma kogu vajaminevat summat, sest aitavad ka ise töödel kaasa – istutavad kevadel puid või lõikavad kahjustatud metsanoorendikku,“ loetles RMK metsakasvatuse peaspetsialist Toomas Väät. Alade kohta, kus teha täiendavaid metsakasvatustöid, on olemas metsakaitseline ekspertarvamus ning kõik jahimehed on kahju hindamise aktidega nõustunud.

Piirkonnad, kus jahimehed ulukikahjusid kompenseerisid, on Valgamaa, Saaremaa, Põlvamaa, Ida-Virumaa ja Viljandimaa. Mandril on põhiliseks kahjustajaks põder, Saaremaal ka hirv.

Saaremaal tegutsev Võhma jahiselts hüvitas RMK-le ulukikahjustusi kokku 0,9 hektaril. „Metsloom ei küsi, kust ta söögipoolist võtta tohib ja igale noorendikule kõrget tara ümber ei ehita,“ kommenteeris jahiseltsi juht Toivo Lõhmus. „Vaatamata metsanoorendiku ärasöömisele oleme me kõik aastad täitnud jahindusnõukogu poolt ette antud küttimismahud ja ega me omalt poolt suurt midagi enam teha saagi.“ Koostööd RMK-ga hindab Toivo Lõhmus heaks. „Kahepoolne leping toimib ning kahju hüvitamist jahiseltsi poolt ei pea ma eriti suureks,“ sõnas ta.

Kokku registreeris RMK eelmisel aastal uusi ulukikahjustusi noortes metsades 3178 hektaril. Neist olulisel määral kahjustatuks loetakse 705 hektarit, millest on metsauuenduse täiendamine või ala uuesti uuendamine ette nähtud 113 hektaril. Jahimehed kompenseerivad ulukikahjud aladel, kus kahjustus on tekkinud lepingu kehtivusperioodi jooksul.

Tänavu on esimene kord pärast 2013. aastal kehtima hakanud jahiseadust, mil jahimehed RMK-le ulukikahjud kompenseerivad, vastav kokkulepe on sätestatud RMK ja jahiühenduste vahel sõlmitud riigimaa jahindusliku kasutuse lepingus. Kokku on RMK-l selliseid lepinguid 325 jahipiirkonna kasutajaga.

RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi oma puhke- ja kaitsealadel ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad ka Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, Tartu puukool ning Põlula kalakasvandus. RMK-s töötab üle 700 inimese, riigimetsas tööd saavate inimeste arv ulatub aga 5000-ni.

Lisainfo:
Toomas Väät
RMK metsakasvatuse peaspetsialist
tel 520 5734
e-post toomas.vaat@rmk.ee
www.rmk.ee