RMK teenis jahilubade enampakkumisest 213 000 eurot 01.03

RMK välja kuulutatud jahilubade enampakkumisel kujunes keskmiseks makstavaks tasuks jahimaa hektari kohta 3,32 eurot, kokku teenis RMK jahilubade müügist 213 000 eurot.
Enampakkumisele pandi jahiload kolmes RMK hallatavas jahipiirkonnas, kokku 13 jahialal. Jahilubade ostuks tehti 26 pakkumist ning enampakkumisega leiti ostja 9 jahialale. „Kilingi-Nõmme, Kuressaare ja Väätsa jahipiirkonna 77 900 hektaril planeerime sel jahihooajal küttida ca 200 metssiga, 150 põtra, 60 metskitse ja 50 punahirve,“ lausus RMK jahinduse peaspetsialist Kalev Männiste. Ühtegi pakkumist ei tehtud Abruka ja Viidu jahialale Kuressaare jahipiirkonnas ning nende jahialade kohta kuulutab RMK sel aastal välja täiendava konkursi.

Tavapäraste jahilubade kõrval pandi sel aastal müüki ka kahepäevaseid jahilubade pakette. „Kuueteistkümnest müüki pandud jahilubade paketist tehti ostpakkumine vaid ühele ning seetõttu saab ülejäänud võimalused samuti uuele enampakkumisele panna,“ kommenteeris Männiste.

Eelmisel aastal teenis RMK jahilubade müügist 280 000 eurot, keskmine makstav tasu jahimaa hektari kohta oli 3,62 eurot. „Kindlasti mõjutas tänavusi pakkumisi seakatk, sest metssigade arvukuse langus on jahipidamise ajalisi võimalusi oluliselt ahendanud,“ sõnas Kalev Männiste. „Metssigadele ei saa panna talvel lisasööta, ulukiliha realiseerimine on raskendatud. Lisaks on vähenenud välismaalaste soov Eestis käia – neile ei saa kaasa anda jahisaaki ja tihti ei julgeta Eestisse tulla ka kartusest sigade Aafrika katku oma kodumaale viia.“

Enampakkumise võitja saab jahialal jahti pidada ühe hooaja jooksul, küttides ulukeid etteantud vanuselises ja soolises vahekorras. Võitja peab lisaks enampakkumise summale tasuma ka küttimislubade eest. Enampakkumise võiduga kaasneb kohustus koguda jahialalt seireandmeid ja kütitud ulukitelt teaduslikku uurimismaterjali, samuti kohustus küttida väikekiskjaid, kopraid ning arvukuse reguleerimist vajavaid jahilinde.   

RMK jagab enampakkumisel saadud tulusid võrdeliselt eramaaomanikega, kes loovutavad jahipidamisõiguse oma maal. Kilingi-Nõmme jahipiirkonnas makstakse 1 hektari jahimaa kasutuse eest eramaaomanikule 2,97 eurot ja Väätsa jahipiirkonnas 4,98 eurot. Kuressaare jahipiirkonnas makstav tasu sõltub uue enampakkumise tulemustest.

Need maaomanikud, kes soovivad ise väikeulukijahti pidada või korraldada ja kelle maaomand asub RMK hallatavas jahipiirkonnas, saavad RMK-lt taotleda tasuta väikeuluki jahilube. RMK on ette valmistanud vastava taotluse vormi, mida saab täita ja edastada RMK-le e-posti teel. Taotluse leiab siit.

RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi oma puhke- ja kaitsealadel ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad ka Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, Tartu puukool ning Põlula kalakasvandus. RMK-s töötab üle 700 inimese, riigimetsas tööd saavate inimeste arv ulatub aga 5000-ni.     

Lisainfo:
Kalev Männiste 
RMK jahinduse peaspetsialist
tel 513 9642
e-post kalev.manniste@rmk.ee