Kalurid tagastasid Põlula kalakasvandusele üle 400 kalamärgise  16.04

Ettekannetega esinesid Eesti Loodushoiu Keskuse, Eesti Mereinstituudi ja Maaülikooli teadlased ning RMK Põlula kalakasvatustalituse töötajad, kes rääkisid tuura, latika, tõugja, silmu, ahvena, angerja, lõhe, meriforelli ja siia varude olukorrast, märgistamisest ning taaspüügiinfo kogumise vajalikkusest.

RMK Põlula kalakasvatustalituse juhataja Kunnar Klaasi sõnul peavad teadlased peamisteks lahendust vajavateks murekohtadeks Narva jõele 1950-ndate alguses ehitatud Ivangorodi hüdroelektrijaama, mille tõttu ei jõua vesi lõhe, tuura ja teiste siirdekalade kudemiseks sobivatele kärestikele ning Pärnu jõel asuvat Sindi paisu, mis on takistuseks ligikaudu 120 kilomeetri pikkusel kalade rändeteel kesk- ja ülemjooksul asuvatele koelmutele. Ka Eesti siia asurkonnad on enamjaolt väga nõrgad, kuid nende taastamispotentsiaal on suur.  

Samuti tuleks pöörata suuremat tähelepanu kasvatatud ja asustatud noorkalade ellujäämisele merre laskumise järel. „Märgiste taasleiud näitavad, et merre siirduvad lõhe ja meriforelli noorkalad satuvad sageli hulganisti püünistesse. Väinamere ja Pärnu lahe ahvenate märgistamise katse esialgsed tulemused viitavad ahvenate suhteliselt paiksele eluviisile. Angerjate puhul on kindlaks tehtud, et nad on võimelised elusana läbima Ivangorodi hüdroelektrijaama turbiine, mille järel jätkavad kudemisrännet,“ loetles Klaas tähelepanekuid esitatud ettekannetest, millega on võimalik tutvuda RMK kodulehel.

Klaas rõhutas ka taaspüügiteadete olulisust kalaliikide uurimisel ja tänas kõiki märgise saatnud kalureid. Kalamärgiste saatjaid oli kokku 214 ja taaspüügiteadete arv 421. Kõik individuaalmärgisega märgistatud kalade taaspüügiteated osalesid kahe paadimootori ja lohutusauhindade loosimises ning enim märgiseid tagastanud kaluritele anti üle eriauhinnad.

Esimese peaauhinna võitis Liilia Pärnumaalt, kes tagastas Pärnu lahel märgistatud ja taaspüütud ahvenamärgise. Teise peaauhinna võitjaks osutus Nikolai Ida-Virumaalt, kes tagastas Botnia lahte asustatud ja Soome lahest traaliga püütud Rootsi lõhe märgise.

Ülaltoodud kalaliikide uurimiseks kavatsetakse märgistamistöid jätkata ning tagasiside märgisega kala tabamisest on seejuures väga oluline, mistõttu on vajalik üldsuse abi.  

Teate saatmiseks märgisega kala püüdmisest on mitu võimalust. Kõige lihtsam on andmed sisestada internetiaadressil www.rmk.ee/polula ülespandud ankeeti, kus saab valida ka sobiva suhtluskeele (eesti, vene, inglise).  Infot võib saata ka e-posti aadressile margis@rmk.ee või lihtkirjaga aadressil RMK Põlula kalakasvatustalitus, Lavi küla, Vinni vald, 46705 Lääne-Virumaa. Kalandusametnikult võib saada ka spetsiaalse „makstud vastusega“ ümbriku.

Saadetav info peaks sisaldama järgmisi andmeid: märgise number ja tähekombinatsioon, püügi koht ja kuupäev, kala liik, kaal, pikkus ja sugu ning püügivahendi nimetus. Tähtis on lisada kontaktandmed, et vajadusel oleks võimalik teate saatjaga ühendust võtta.

Põlula kalakasvandus on ainus kalavarude taastamisega tegelev riiklik asutus Eestis. RMK-ga liideti Põlula Kalakasvatuskeskus 2014. aasta alguses. 1997. aastast alates on Põlula kalakasvanduses kasvatatud ja veekogudesse asustatud kokku üle 5,3 miljoni mitmesuguses vanuses lõhe, meriforelli, jõeforelli ja siia noorkala.