RMK maatükkide ostmiseks tehti 219 pakkumist 13.04

RMK kinnisvaraosakonna juhataja Andrus Laureni sõnul oli huvi maatükkide vastu ootamatult suur. „Keskmiselt laekus iga müüki pandud maatüki kohta viis pakkumist, kolmveerand pakkumistest laekus enampakkumise päeval.“

Esimesel kirjalikul enampakkumisel pandi müüki 42 RMK põhitegevuseks mitte vajalikku kinnisasja kogupindalaga 425 hektarit. Enampakkumise alghind oli kokku 1,3 miljonit eurot.

Kokku tehti 219 pakkumist, mis on tänaseks kõik üle vaadatud. Enampakkumise kohta saadetakse kõigile osalejatele protokoll, mille järel saavad eelisõigusega isikud esitada oma taotlused. Ühe kinnisasja puhul viiakse läbi enampakkumise teine voor, kuna maatükile tehti kaks võrdset parimat pakkumist. Seejärel kinnitavad RMK juhatus ja RMK nõukogu enampakkumise võitjad. Juhul, kui enampakkumise tulemused kinnitatakse ja kinnistute ostmiseks sõlmitakse lepingud suurima pakkumise teinud isikutega, teenib RMK looduskaitsemaade ostmiseks 1,69 miljonit eurot.

Kolmele kinnistule ei tehtud ühtegi pakkumist ja need tulevad kordusenampakkumisele järgmisel korral. Järgmine enampakkumine on RMK-l plaanis mais, kui pannakse müüki ülejäänud 36 maatüki, mille müügi otsustasid RMK juhatus ja nõukogu märtsis.

Jaanuaris andis Riigikogu RMK-le õiguse osta looduskaitsealuseid maid. Maade omandamiseks vajaliku katteallikate leidmiseks müüb RMK maatükke, mida ta ei vaja ja mis seisavad seetõttu kasutult. Müüdavad maad on näiteks muust riigimaast eraldatud üksikud maatükid, hoonestatud kinnistute vahel asuvad maatükid, ligipääsuta maatükid ja ka RMK hallata olev põllumajanduslik maa.

RMK ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hoole all on ligikaudu 30% kogu Eestimaast, seal asub 45% Eesti metsadest. RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK kasvatab metsa, hoiab loodusväärtusi, teenib riigile metsa majandades tulu, loob looduses liikumise võimalusi ja jagab loodusharidust.