RMK maksab tänavu riigieelarvesse dividendidena 37,5 miljonit eurot  16.03

RMK müüs 2017. aastal 3,8 miljonit kuupmeetrit puitu, riigimetsa raiemaht vähenes aasta varasemaga võrreldes 5%. Metsaraiet mõjutasid 2017. aasta augustist kuni aasta lõpuni valitsenud vihmased ilmad, mis ühtpidi ei võimaldanud tavapärasel viisil metsas raiuda, teisalt aga tõstsid puidu hinda. Kaubagruppide võrdluses jagunes müüdud puit järgmiselt: palk 48%, paberipuit 32%, küttepuit 15% ja hakkpuit ning raidmed 5%.

RMK valduses olevate metsade pindala suurenes 2017. aasta lõpuks 1 006 500 hektarile. Metsa kui bioloogilise vara väärtus suurenes metsapindala ja kasvava metsa tagavara kasvu ning puiduhindade tõusu tõttu 410 miljoni euro võrra. 2017. aastal viidi täiendavalt range kaitse alla 70 000 hektarit majandatavaid metsi. Metsade kaitse alla võtmine vähendas bioloogilise vara rahalist väärtust 151 miljoni euro võrra. Koos bioloogilise vara väärtuse muutusega jõudis RMK kasum 2017. aastal erakorralise 453 miljoni euroni.

Metsa istutati 2017. aastal 21,2 miljonit puud, mida on varasema aastaga võrreldes üle miljoni metsataime rohkem. Metsauuendust hooldati 24 600 hektaril, noore metsa kasvutingimuste parandamiseks tehti valgustusraiet 19 000 hektaril ning keskealistes metsades harvendusraiet 9900 hektaril. Uuendusraiet tehti 10 300 hektaril, see on ühel protsendil RMK metsamaast.

Aastaga suurenes külastuskordade arv RMK puhke- ja kaitsealadel 100 000 võrra, ulatudes 2,4 miljonini. RMK populaarseimad puhkealad on Tallinna ja Nõva ümbruses, rahvusparkidest külastati enim Lahemaad ja Soomaad. 2017. aastal pandi rõhku looduses liikumise võimaluste parandamisele, töös oli ligi 30 erineva objekti korrastamine või ehitamine. Suurematest objektidest valmisid Ingatsi õpperada Viljandimaal, Mukri vaatetorn Raplamaal ja Tuhu soo vaatetorn Pärnumaal. Samuti pandi paika RMK matkatee kolmanda haru Penijõe-Aegviidu-Kauksi trass ning valmis RMK matkateed ning metsa väärtusi tutvustav rändnäitus „Eesti mets räägib Eesti lugu“.

RMK teavitus- ja haridusprogrammides osales kokku 207 000 inimest. Looduses liikumise võimaluste pakkumiseks ja loodushariduse jagamiseks panustas RMK eelmisel aastal 5,3 miljonit eurot.

Looduskaitsetööde tegemiseks kulus RMK-l 2017. aastal 2,65 miljonit, mida on 750 000 euro võrra rohkem kui aasta varem. Suurimateks töödeks olid Mullutu-Loode hoiuala ja Alam-Pedja looduskaitseala taristu rajamine ja Endla looduskaitseala rabade veerežiimi taastamistööd. Poollooduslikke kooslusi ehk pärandkooslusi taastas RMK 2017. aastal 551 hektaril. Poollooduslike koosluste hooldamiseks on RMK sõlminud maakasutuslepingud 359 füüsilise ja juriidilise isikuga. Soode taastamistööd lõpetati 290 hektaril, töös on veel üle 5000 hektari taastamist vajavaid sooelupaiku. Lisaks tegi RMK eelmisel aastal erinevaid töid 24 looduskaitsealuse liigi elupaiga seisundi parandamiseks.

2016. aasta eest maksti riigile dividendidena 22,5 miljonit eurot, millelt arvestati tulumaksu 5,6 miljonit eurot. 2016. aastal teenis RMK 50,3 miljonit eurot kasumit.  

2018. aastaks prognoosib RMK 185,5 miljoni suurust käivet, millelt plaanitakse teenida 41,3 miljonit eurot kasumit.  

RMK hoole all on neljandik Eestimaast, RMK on riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. Oma tegevuses juhindub RMK rahvusvahelise säästva metsanduse standarditest. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsataimi ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi puhke- ja kaitsealadel ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark ning Põlula kalakasvandus.

Lisainfo:
Aigar Kallas
RMK juhatuse esimees
aigar.kallas@rmk.ee