RMK lasi Purtse jõkke 15 000 lõhe noorkala 23.04

RMK Põlula kalakasvanduse kalad asustatakse Purtse jõkke, et seal saaks taastuda lõhe looduslik sigimine. „Ajalooliselt oli Purtse jõgi üks parimaid lõhejõgesid Eestis. Jõgi oli tugevasti reostatud seoses põlevkiviõli tootmisega Kiviõlis, mis sai alguse eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel," sõnab RMK Põlula kalakasvatustalituse juhataja Kunnar Klaas. Ta lisab, et kuigi jõe veekvaliteet on alates taasiseseisvumisest paranenud, on probleemideks likvideerimata jääkreostus jõepõhjas ja rändetõkked.

Kunnar Klaasi sõnul on kahe- ja osa üheaastastest noorkaladest piisavalt suured, et olla valmis paari nädala jooksul jõest merre rändama. Meres on lõhele paremad toitumistingimused kui jões. Toitumisränne kestab 2-4 aastat. Selle aja jooksul rändavad lõhed kuni Läänemere kesk- ja lõunaosani. Enne jõgedest laskumist on noorkalad jätnud lõhnamälu abil meelde kodujõe tunnused ning naasevad suguküpsuse saabumisel samasse jõkke kudema. Ligikaudu pooled tänavustest üheaastastest kaladest ei ole füsioloogiliselt veel valmis merre rändama. Nemad jäävad aastaks jõkke ning laskuvad merre järgmisel kevadel.


"500-le jõkke asustatud kaheaastastele kalale panime individuaalmärgised, mille abil saavad teadlased uurida lõhe rändeid ja kasvukiirust ning hinnata taaspüüki," selgitab Klaas ja lisab, et kõikidel asustatud kaladel on ära lõigatud rasvauim, et neid saaks eristada looduslikest.

"Kasvatatud ja asustatud noorkaladele on jõe keskkond uus ning kohanemine võtab üks-kaks nädalat aega. Tuleb rõhutada, et alamõõduliste lõhede püük on õigusaktidega keelatud ja selle eest võib saada kopsaka rahatrahvi," sõnab RMK kalakasvatustalituse juhataja.

Purtse jõe kaladega asustamine on osa riiklikust kalade taasasutamise programmist ning osa keskkonnaministeeriumi juhitavast projektist Life IP CleanEST. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liivi sõnul on projekti eesmärk muuhulgas ka tuua elu tagasi nendesse veekogudesse, kus see inimtegevuse tulemusel on tugevalt kannatada saanud. Lisaks veekogude puhastamisele ja jääkreostuse likvideerimisele taastatakse projekti raames kümne aasta vältel ka Virumaa jõgede kalade kudemisalasid.

"CleanEST-i puhul on tegemist suunitletud pilootprojektiga, mis selgitab, kas ja kuidas saab veekogude puhastamiseks kasutatavaid lahendusi rakendada ka muudel objektidel nii Eestis kui Euroopas," lisab asekantsler.

Kokku on Purtse jõkke alates 2005. aastast asustatud ligikaudu 800 000 lõhe noorkala. Asustatud on nii vastseid, ühesuviseid, üheaastaseid, kahesuviseid kui ka kaheaastaseid noorkalu. "Mereinstituudi seire näitab, et asurkonna seisund on paranemas. Praeguse hinnangu järgi peaks lõhe noorkalu asustama Purtse jõkke veel viis aastat. Kui populatsiooni seisund on veelgi paranenud, võib juba loobuda selle turgutamisest," räägib Kunnar Klaas.

RMK Põlula kalakasvandus asub Lääne-Virumaal Vinni vallas Lavi allika väljavoolul. Teadaolevalt on Lavi allika väljavoolul kalu kasvatatud üle 120 aasta.

Foto: Matti Kämärä, Põhjarannik

Lisainfo:
Kunnar Klaas
RMK Põlula kalakasvatustalituse juhataja
e-post: kunnar.klaas@rmk.ee
telefon: +372 527 8245

Mari Sepp
Life IP CleanEST projektijuht
e-post: mari.sepp@envir.ee
telefon: +372 522 4166

Agnes Aaslaid
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik
e-post: agnes.aaslaid@envir.ee
telefon +372 5661 2775

Sille Ader
RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja
e-post: sille.ader@rmk.ee
telefon: +372 5666 5896