RMK vastulause Postimehe artiklile „RMK keeldub avalikustamast rahvale tähtsate metsade kaarti“ 16.10

Nagu ajakirjanik Ülle Harjule on RMK korduvalt maininud, on KAH-alade piiride määratlemise töö täna alles algusjärgus, samuti on algstaadiumis omavalitsuste koostatavad üldplaneeringud, millega samuti määratakse kogukondadele tähtsad metsad. Seega ei vasta tõele väide, et RMK-l on kõik KAH-alade piirid juba määratud – meil pole võimalik küsitud kaardimaterjali valmiskujul Postimehele anda.

RMK määratleb kogukondade jaoks olulised metsad kogukonnaga läbirääkimisi pidades. Kaardile kantakse alade piirid alles siis, kui need on kogukondadega läbi räägitud. Täna on RMK määratlenud 703 võimalikku asukohta, kus läbirääkimised käivad või on plaanis. Seda, millised metsad kohalikule kogukonnale olulised on, otsustab siiski kohalik rahvas ise, mitte RMK.

Viidatud artiklis kritiseeriti samuti, et RMK võttis Sutlema külas pesakastidega puid maha – ka see väide ei vasta tõele. Enne raiet tähistati kõik leitud linnukastidega puud ja need jäeti kenasti kasvama. Töötegijad ei võtnud teadlikult linnukastidega puid maha, vaid viidatud vanemad linnukastid olid tõenäoliselt maha kukkunud juba enne raiet, sest RMK töötaja tuvastas langil, et linnukastid on pehastunud.
Meile teadaolevalt olid pesakastid tühjad. Kaks vana pehastunud pesakasti lebasid maas, mis olid kasutuskõlbmatud ja linnupoegadele ohtlikud, kuna rähnid olid pesakastide lennuavad rikkunud. RMK töötaja leidis langilt või selle kõrvalt kuus puudele kinnitatud pesakasti, mis olid kenasti alles, ning puud olid tähistatud.
Kahetsusväärne on ka fakt, et kahe ja poole kuu jooksul raie teavitusest kuni selle teostuseni ei soovinud keegi oma pesakasti raiealalt teisaldada, kuigi RMK oli kogukonda raiest teavitanud.

NB! Hea ajakirjandustava näeb ette, et kritiseeriva väite kasutusel meedias tuleb küsida kommentaari ka asjaosaliselt ehk antud juhul Sutlema raie teemalt RMK-lt. Kurvastav, et Postimehes pidevalt selle vastu eksitakse.