RMK ja Keskkonnaministeerium kutsuvad Eesti looduse päeva retkedele 12.07

Eesti looduse päeva tähistatakse 18. augustil, ent sellele pühendatud retked toimuvad veidi varem, 9.-14. augustil. Matku juhendavad ja loodusväärtusi ning nende hoidmiseks vajalikke tegevusi tutvustavad RMK retkejuhid. Matkadel osalemine on kõigile tasuta, oodatud on nii kohalikud elanikud kui huvilised teistest maakondadest, ent piiratud kohtade arvu tõttu on vajalik registreeruda veebilehel www.rmk.ee/eesti-looduse-paeva-retked. Samalt lehelt leiab info kõigi retkede kohta.

„Olen andnud RMK-le suunise suurendada looduskaitsetööde ja keskkonnahariduse osakaalu RMK ettevõtmistes. Eesti looduse päeva matkad on suurepärane võimalus inimestel tutvuda, millega riigimetsa hoidja lisaks metsamajandamisele veel tegeleb," ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder.

„RMK teeb looduskaitsetöid selleks, et säilitada või parandada Eestile omaste koosluste ja liikide seisundit. Suurem osa looduskaitsetöödest leiab aset kaitstavatel aladel, kus RMK on möödunud kuue aasta jooksul taastanud ohustatud või ebasoodsas seisundis elupaiku 15 000 hektaril. Eesti looduse päeva retkedel saabki tutvuda oma kodumaakonna loodusväärtustega ja näha, mida nende seisundi parandamiseks on tehtud,“ lausus Kristjan Tõnisson, RMK juhatuse liige.

Looduskaitsetööd on vajalikud, sest osa liike vajavad inimtegevusest puutumatut elukeskkonda, teised aga eelistavad elada poollooduslikes kooslustes, mis on kujunenud pikaajalise väheintensiivse inimtegevuse tulemusel. Soodes kraave sulgedes aitame kaasa inimpelglikele liikidele elupaigaks olevate ürgsete sooökosüsteemide taastumisele, seevastu puisniitude taastamisel loome eeldused püsivaks väheintensiivseks põllumajanduseks, mis loob sobilikud tingimused Euroopa liigirikkamate koosluste kujunemisele.

„Lisaks tuntud kohtadele nagu Piusa koobastik Võrumaal ja Toila Oru park Ida-Virumaal saab retkejuhtide eestvedamisel rännata ka vähemkülastatud, ent sugugi mitte vähem põnevates paikades. Sellised kohad on näiteks Veskijärve luitemaastik Läänemaal, kus taastatakse sigimisveekogusid haruldastele kõredele või Laukasoo Lääne-Virumaal, kus tänu veerežiimi taastamistöödele on varasemast kuivast ja kidura taimestikuga alast saanud tänaseks tupp-villpeade paradiis,“ tõi Tõnisson välja eriilmelisi retki.

RMK 2020. aastal tehtud looduskaitsetööd maksid kokku 4,13 miljonit eurot, sellest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist saadi sihtfinantseeringuna 3,02 miljonit eurot.

Loodusväärtuste (kaitstavate elupaikade ja liikide) säilimise tagamiseks tehtavaid töid rahastatakse Euroopa Liidu struktuuritoetuse toel. Töid tutvustavaid retki korraldavad RMK ja Keskkonnaministeerium.

RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste looduskoosluste hoidja ja majandaja. RMK kasvatab riigimetsa, kaitseb loodus- ja kultuuriväärtusi, loob looduses liikumise võimalusi, edendab loodusteadlikkust ja teenib riigile metsa majandades tulu. RMK on Eesti suurim looduskaitsetööde tegija ja kalavarude taastaja.

Lisainfo:
Kristjan Tõnisson
RMK juhatuse liige
kristjan.tonisson@rmk.ee
+372 5691 8728

Sille Ader
RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja
sille.ader@rmk.ee
+372 5666 5896

Retkede läbiviimist toetavad RMK ja Keskkonnaministeerium tehnilise abi projektist SFOS nr 2014-2020.13.01.16-0007.