RMK ja Saksamaa partnerid ühendavad jõud Leidissoo taastamiseks 07.06

Projekti rahastab sihtasutus PlanBe, projekti koordineerimise ja järelevalvega tegeleb Michael Succowi sihtasutus (MSF) ning taastamistööde tehnilise planeerimise ja tegemise eest vastutab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK).

Taastamistöid tehakse 809 hektari suurusel alal, kus looduslik soo on praegu kuivendatud põllumajanduse ja metsanduse tarbeks. Kuivendussüsteemide sulgemine avaldab mõju hinnanguliselt 4000–5000 hektarile kahjustunud märgalale.

„Kuivenduskraavide sulgemine tõstab veetaset ja peatab seeläbi turba lagunemise ning sellega kaasneva kasvuhoonegaaside tekke,“ selgitab RMK looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohv taastamistööde mõju.

Leidissoo kuulub üle-euroopalisse looduskaitsealade võrgustikku Natura 2000 ja looduslike elupaigatüüpide taastamine parandab sealse ala taimede ja loomade elupaikade kvaliteeti. Taastamistöödele eelneb põhjalik tehniline planeerimine. Reaalsete taastamistöödega soos (kraavide sulgemine jms) alustatakse 2023. aastal ning need kestavad aastani 2026.

MSF plaanib võrrelda Leidissoo ja Saksamaa kirdeosa soode taastamisviise ning jagada kogemusi parimatest taastamispraktikatest. Sellised projektid on oluline samm lähemale laiaulatuslikule sookoosluste taastamisele kogu Euroopas.

MSF-i esindaja Andreas Haberli sõnul peaks turbaalade taastamine ja kaitse laienema ka kaitsealade piiridest väljapoole, et vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid praegu kuivendatud soodes. Selleks tuleb esmalt välja töötada taastamise hea tava ning kohandada asjakohane poliitiline raamistik, et maakasutajad ja -omanikud saaksid seda rakendada.

MSF ja PlanBe on teerajajad rahvusvahelise erasektori rahastatava soode taastamise valdkonnas, et saavutada kliimamuutuste leevendamise eesmärke. Balti riikides, kus on sadu tuhandeid hektareid kuivendatud turbaalasid, võib selline koostöö olla eeskujuks, et toetada riiklikku tegevust heitkoguste vähendamisel erasektori panusega.

„Projekti olulisus ja erilisus meie jaoks seisneb selles, et see on esimene suuremahuline elupaikade taastamistöö, mida rahastab erainvestor, kaasates asjakohast kompetentsi nii Eestist kui ka välismaalt,” märgib RMK juhatuse liige Kristjan Tõnisson.

RMK on Eesti suurim looduskaitsetööde tegija, kes on koos partneritega viimase viie aasta jooksul taastanud üle 17 000 hektari soid ja poollooduslikke elupaiku. 

Fotod: RMK