RMK taastas tänavu ligi 200 hektarit niite ja karjamaid 29.12

Andmaks aladele tagasi nende endisaegne ilme, raiuti tulevastelt karja- ja heinamaadelt maha puud ja põõsad, freesiti kännud ja mättad ning ebaühtlane pinnas tasandati. Poollooduslike koosluste taastamine ning hilisem niitmine ja karjatamine on vajalikud selleks, et need alad uuesti kinni ei kasvaks ning säiliks neile omane liigirikkus.


Kõige suuremas mahus tehti tänavu taastamistöid Viljandimaal Võrtsjärve hoiualal kokku 49 hektaril ning Alutaguse rahvuspargis Vasknarva ligiduses Karoli luhal 73 hektaril.

Võrtsjärvel on uue ilme saanud vanad lamminiidud (aeg-ajalt suurveega üleujutatavad alad), mis olid suurel määral pajuga kinni kasvanud ega kõlvanud sellisena heina- või karjamaaks.

„Eemaldasime puud ja põõsad ning freesisime kännud ja mättad. Üksikud suuremad puud jätsime kasvama, et suurendada ala elupaigalist mitmekesisust,“ selgitab RMK looduskaitsespetsialist Priit Voolaid Võrtsjärve ääres tehtud töid.

Järgmisel aastal on plaanis kogu ala veel üle hekseldada, sest pärast taastamistöid annavad puude kännud ja juured palju võsundeid ning nende kasvu on vaja takistada. Samuti on plaanis kujundada raietega taastatud ala ja maantee vahele jäänud metsaribad karjatamiseks sobilikeks aladeks. „Kui Võrtsjärve veetase kõrgele tõuseb, saavad veised minna sinna vee eest pakku. Lisaks tekivad väga kenad vaated Võrtsjärvele,“ lisas Voolaid.

Ala on antud rendile ning edaspidi on rentnikul plaan seal veiseid karjatada.

Ka Alutaguse rahvuspargis asuv Karoli luht oli enne taastamistöid paiguti tugevalt võssa kasvanud, lagedamad alad mättaid täis ning kõrgemad ja kuivemad alad metsastunud.


Tööd Karoli luhal on veel pooleli – osal alal on puittaimestik maha võetud, mättad freesitud ning rohurinne purustatud, osal alal aga tööd veel käivad. Kogu ala hekseldatakse tuleval aastal veel üle ning seejärel annab RMK ala rentnikule. Sealgi hakkavad veised edaspidi rohtu nosima ja hoolitsema selle eest, et ala uuesti ei võsastuks.
RMK looduskaitsespetsialisti Leevi Krummi sõnul oli kolhooside aegu Karoli luht kasutusel karjamaana, mõnda aega veel ka taasiseseisvumise alguses, kuniks kasutuseta jäi.

Töö jätkub
Taastamistöödega jõuti lõpule ka Pärnumaal Nigula, Nehatu ja Nedrema looduskaitsealal asuvatel niitudel ja karjamaadel, kokku 23 hektaril ning Saaremaal ja Hiiumaal, kokku 33 hektaril.


Hooldustöid alade säilimiseks tegi RMK tänavu 130 hektaril, kõige mahukamalt Saaremaal (60 hektaril) ja Pirita jõeoru maastikukaitsealal linnaniitudel (19 hektaril).

Pirital on RMK taastanud poollooduslikke kooslusi – niitusid alates aastast 2010 ning 11 aastaga on endisaegse ilme saanud 70 hektarit niitusid.

Suuremad taastamistööd algasid tänavu Tartus Raadil 29 hektaril, samuti Pärnumaal Soeva küla poolsel Nedrema looduskaitsealal ja Kurese maastikukaitsealal, kokku 34 hektaril. Need tööd saavad valmis tuleval aastal.

Pool-looduslikud kooslused on välja kujunenud inimese abil – peamiselt niitmise ja karjatamisega. Loomapidamise vähenemisel ja muutumisel paljusid neid alasid enam ei kasutatud ning nad võsastusid. Hooldatud poollooduslikud kooslused on aga väga liigirohked elupaigad, see on ka põhjus, miks neid taastatakse. Näiteks võib leida hooldatud puisniidu ühelt ruutmeetrilt üle 50 erineva liigi soontaimi.

RMK hallataval riigimaal leidub poollooduslikke kooslusi rohkem kui 30 000 hektaril, millest suurem osa on ettevõtjatele ka hooldusse antud.
RMK on Eesti suurim looduskaitsetööde tegija.

Lisainfo:
Kristiina Viiron
RMK kommunikatsioonispetsialist
kristiina.viiron@rmk.ee
tel 5199 1549