RMK uuendatud vaatetornid ja matkarajad Loodeninast Taevaskojani ootavad külastajaid  17.02

„Eelmisel aastal panime erilist rõhku uute ja tänapäevaste külastusobjektide rajamisele, näiteks valmisid Järvamaal Simisalu vaatetorn, Tartumaal Tiksoja lõkkekoht ja matkarajad, Harjumaal Keila-Joa pargi taristu ning Põlvamaal Suure-Taevaskoja sild. Uuenenud ilme said teiste hulgas ka Kõnnu-Suursoo ja Loodenina vaatetornid Harju- ja Saaremaal, Endla järve ja Selisoo loodusraja laudteed Jõgeva- ja Ida-Virumaal ning Tilleoru matkarada ja Palojärve telkimisala Põlvamaal,” tõi RMK külastuskorraldusosakonna juhataja Marge Rammo esile olulisemaid verstaposte tegusast aastast.

Täiesti uue sisu ja vormi sai ka mullu tulekahjus õnnetult hävinud ning külastajate armastatud Kilingi-Nõmme metsamaja. Lisaks ei saa Rammo sõnul märkimata jätta RMK matkatee Hiiumaa haru valmimist – selle raja lähedusse jääb palju eriilmelisi ja haruldasi paiku Kallaste pangast Kõpu tuletorni ja liivaluideteni.

Hiiumaa matkatee lähedusse jääb palju eriilmelisi ja haruldasi paiku Kallaste pangast Kõpu tuletorni ja liivaluideteni. Foto: RMK

RMK pakutavaid looduses liikumise võimalusi kasutati eelmise aastal kokku 2,85 miljonil korral. Puhkealadest olid mullu jätkuvalt kõige külastatavamad Tallinna puhkealal asuv Keila-Joa park (343 000 külastust), Peipsi põhjaranniku puhkeala ja Alutaguse rahvuspark, sealhulgas Oru park (270 000) ning Nõva puhkeala (218 000), kaitsealadest liigutakse enim Lahemaa (161 000) ja Soomaa (98 000) rahvusparkides.

„Kuumade rannailmade ja tavapäraselt toimuvate sündmuste ära jäämise tõttu leevenes suur külastuskoormus pisut võrreldes 2020. aastaga, ent samas kasvas looduses liikujate arv meie värskelt uuendatud objektidel. Näiteks kui Tiksoja matkaradadele ja lõkkekohta tehti varem aastas keskmiselt 11 000 külastust, siis nüüd suisa 32 800,“ rõõmustas Marge Rammo, et rahvas on korrastatud objektid omaks võtnud.

Kui Tiksoja matkaradadele ja lõkkekohta Tartumaal tehti varem aastas keskmiselt 11 000 külastust, siis uue raja ja lõkkekoha valmides külastati neid suisa 32 800 korda. Foto: Kaidi Jõesalu

Ka RMK Elistvere loomapark meelitab külastajaid ja seda iga ilmaga. Eelmisel aastal oli taas rekordarv külastajaid – 80 598. Muuseas tähistati detsembris jõuluvanade ringkäiguga karu Karoliina 24. sünnipäeva, kes talveune asemel kalast, vutimunadest ja puuviljadest tehtud tordis püherdas ning lapsi rõõmustas. Külastajaid tervitasid aasta läbi ka põder Tuule, hunt Koroonius ja mitmed teised loomapargi elanikud.

RMK 15 külastuskeskuses ja kolmes loodusmajas pakuti külastajatele nii juhendatud kui ka omal käel läbitavaid programme, milles osales kokku 47 163 huvilist. Erinevatel teavitavatel sündmustel nagu õppe- ja matkapäevad, teemaõhtud jmt, osales kokku ligi 237 000 huvilist.

RMK külastuskorralduse tegevusteks kulus mullu 7,3 miljonit eurot, mida kasutati RMK puhke- ja kaitsealade taristu korras hoidmiseks, maastiku seisundi säilitamiseks ja loodusteadlikkust edendavate tegevuste korraldamiseks. Kasutatud vahenditest 0,8 miljonit eurot kaeti külastuskorralduslike tegevustega teenitud tuludega ja Euroopa Liidu sihtfinantseeringutega.

Inspiratsiooni eriilmeliste matkaradade ja puhkekohtade leidmiseks ning juhised vastutustundlikuks looduses liikumiseks leiab RMK Loodusega koos äpist ja kodulehelt loodusegakoos.ee.

RMK ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hoole all on ligi 30% kogu Eestimaast, seal asub 47% Eesti metsadest. RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK kasvatab metsa, hoiab loodusväärtusi, teenib riigile metsa majandades tulu, loob looduses liikumise võimalusi ja jagab loodusharidust.

Lisainfo:
Marge Rammo
RMK külastuskorralduse osakonna juhataja
marge.rammo@rmk.ee
+372 5137 035

Sille Ader
RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja
sille.ader@rmk.ee
+ 372 5666 5896