Mikk Marrani kõne Riigikogu arutelul „Kuidas elab Eesti mets?“  16.11

• Räägin kolmest suuremast teemast. Esiteks, sellest, kuidas riigimetsal läheb. Teiseks, võimalustest puidu kõrgemaks väärindamiseks Eestis ja kolmandaks paari sõnaga RMK uuest arengukavast.

• Saan teile kinnitada, et riigimetsal läheb hästi. Seda peamiselt tänu RMK metsameeste ja – naiste pühendunud ja pika vaatega tööle. Need inimesed väärivad tänu ja austust!
• Hommikuseks äratajaks toon välja mõned olulised numbrid selle aasta alguse seisuga. Teatavasti on Eesti maismaapindalast metsaga kaetud 51%. RMK hoida on sellest 45%, st pisut üle miljoni hektari metsa. Sellest metsast on 32% range kaitse all ja lisaks 9% on majandamise piirangutega metsi. Üle jääb 59% ehk 617 000 hektarit metsasid, mida me majandame ja mis on RMK raiemahtude arvutuse aluseks. Majandatava metsa kogupindala riigimetsas on viimasel viiel aastal vähenenud keskmiselt 1% aastas. Eelkõige on kaitse alla võetud küpseid suure puidu tagavaraga metsasid.
• Riigimetsa puiduvaru on 198M kuupmeetrit, sellest majandusmetsas 102M kuupmeetrit. Toon võrdluseks, et 10 aastat tagasi oli riigimetsade tagavara 159M kuupmeetrit ja majandatavate metsade tagavara 94M kuupmeetrit.

• Võib tekkida küsimus, kuidas me saame oma numbrites nii kindlad olla? Saame kindlad olla sellepärast, et me mõõdame regulaarselt meie valduses olevaid metsasid sisuliselt nii alt kui pealt – lidaritega, satelliitidega ja metsakorraldajatega. Need andmed on kontrollitavad ja soovijad võivad selles ise veenduda.

• RMK majandab riigimetsa säästlikult. Metsa majandamine on teatavasti säästev siis, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, metsa uuenemisvõimelisuse, metsa elujõulisuse ning metsa mitmekülgse kasutusvõimaluse - rahuldades nii ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi.
• Riigimetsa säästvat majandamist tõestavad RMK-le omistatud kaks rahvusvahelist säästva metsanduse sertifikaati - FSC ja PEFC. Sertifikaadid kinnitavad ka seda, et RMK raiemahud on pikaajaliselt kestlikud.

• Rõhutan, et riigimets panustab väga sisuliselt kliimamuutuste leevendamiseks. RMK valduses olevad metsad seovad ja talletavad süsinikku, pakuvad kvaliteetset puitu süsiniku pikaajaliseks lukustamiseks erinevatesse toodetesse, mis annavad võimaluse vähendada suurema süsinikujalajäljega materjalide kasutamist.
• Soovin siin rõhutada kahte olulist aspekti. Esiteks, RMK metsad on netosidujad tervikuna. Teiseks, isegi kui eristame majandusmetsasid ja kaitstavaid metsasid, siis seovad süsinikku ka mõlemad metsakategooriad eraldiseisvana. RMK kliimapositiivsus ei tule ainult kaitsealadelt, vaid olulises mahus ka majandatavast metsast, sest süsinikku seovad kõige agressiivsemalt just noored ja keskealised metsad.

• Mets pakub lisaks puidule ja süsinikusidumisele loomulikult ka muid väärtusi. Mets on tohutu ökosüsteem, mis on elupaigaks tuhandetele erinevatele liikidele.
• Me taastame RMK-s elupaikasid ja leevendame näiteks eelnevate põlvkondade mõju ammendunud turbaväljadel, kuivendatud soodes, metsa kasvanud pärandniitutel või sirgeks kaevatud jõgedes. Paljud seda Eestis ei teadvusta, aga RMK on suurim looduskaitsetööde teostaja Eestis. RMK pakub erinevaid loodushüvesi, mida kõik eestimaalased võtavad iseenesestmõistetavana. Me hoolime sellest, et loodusel läheks hästi. RMK inimesed loovad iga päev lisaväärtust Eesti loodusele ja inimesele.

• Otsuse uuendusraie pindala osas järgnevaks viieks aastaks teeb metsaseaduse alusel kliimaminister.
• Praegu on meie metsades käes periood, kus raieküpset metsa on rohkelt. Samas teame juba ette, et järgnevatel aastakümnetel pole metsa enam nii palju raieküpseks saamas.
• Seetõttu on mõistlik ühtlasema metsakasutuse eesmärgi nimel lükata edasi nende küpsete puuliikide raiumist, mille omadused kvaliteedis liigselt kannatamata seda võimaldavad. Heaks näiteks ja võimaluseks on siin mänd, mis on kuusest tormikindlam ja ka kõrgemas eas kahjuritele vastupidavam.
• Uuendusraiete pindala on juba mitu aastat olnud langevas trendis ning langeb tänaste prognooside põhjal veel järgmised 70 aastat ning pöördub siis uuesti tõusule, kuid ei saavuta enam kunagi tänast taset, mil saame kasutusele võtta majandusmetsi, mis said ajaloolistel põhjustel alguse 70-80 aastat tagasi. Ümardatult jõuame järgmise saja aastaga tänaselt 9 000 kuni 10 000 hektari uuendusraie tasemelt 6000 kuni 7000 hektari tasemele.
• Rõhutan, et selle prognoosi eelduseks on, et RMK hallatava majandatava metsa pindala püsib ajas sama suur. Kui majandatava metsa pindala peaks vähenema või suurenema, siis muutub kohe vastavas suunas ka tulevikuvaade puiduvarumise võimalustele.

• Viimasest natuke pikemalt. Eesti on kõrge kvaliteediga palgi väärindamisel maailma tipptasemel.
• Tulevikku vaates on oluline ka vähemväärtusliku puidu maksimaalne väärindamine Eestis. Selle taga on suurem võimalus, kui esmapilgul paistab. Sellise puidu väärindamise tulemus ei seisne mitte ainult väärindamise faktis, vaid selles, et see aitab luua tooteid, mis asendavad fossiilsel süsinikul põhinevaid.
• RMK-l on potentsiaal pakkuda kohapeal väärindamiseks ca 0,7 miljonit kuupmeetrit vähemväärtuslikku puitu aastas ehk ca 20% kogu varutud puidust – see puit on seni läinud Eestist välja. Võrdluseks, see on 1,5 korda rohkem kui täna kasutavad ainsad kohalikud paberipuidu töötlejad Kehras või Kundas.
• Eelneva rakendamiseks oleme RMKs valmistamas ette kestvuslepingute uusi põhimõtteid, mis annaks võimaluse ettevõtjale saada RMK-lt osaline investeeringu kindlus. Kuna me täna ei tea kui suur osa RMK majandatavast metsast läheb veel järgnevatel aastatel kaitse alla, siis ei saa me potentsiaalse tootmisüksuse või – üksuste toorme kogumahtu garanteerida. Äririsk paratamatult jääb ettevõtja kanda, kuid saame läbi nende muudatuste luua eeldusi investeeringuteks.

• Head kuulajad, oleme RMK-s järgmise viie aasta arengukava koostamise lõppjärgus. Selles strateegias võtame senisest rohkem arvesse metsa kui suuremat tervikut.
• Toon teieni mõned teemad, mis haakuvad tänase aruteluga.
• Arengukava oluline fookus on elurikkusel ja metsade ökoloogilisel seisundil. Et seda saavutada, on kavas astuda järgmised sammud:
• Esiteks, kavandame selleks arendada edasi nii metsade kohta andmete kogumist kui ka RMK laiemat planeerimissüsteemi, mille põhjal teeme raieotsuseid – RMK tehtavad otsused peavad võtma arvesse metsa kui tervikut.
• Teiseks, soovime arengukava perioodil suurendada segametsade osakaalu riigimetsas ja soovime sobitada raieid paremini loodusesse. See tähendab nii lageraiest erinevate majandamisvõtete kasutamist kui ka lankide suuruse ja kuju paremat sobitamist loodusesse – kõik RMK raied ei pea olema ristküliku kujuga ja kõikjal ei pea kasvama vaid (puht)kuusikud.
• Kolmandaks, teeme me arengukava perioodil veel terve rea muudatusi nii keskkonnamõjude hindamises, planeerimises, riigimetsade kohta teabe kättesaadavuses, inimeste ja huvirühmade kaasamises, metsade süsinikusidumise võime suurendamises ja organisatsiooni arendamises.
• Lõpuks, aga mitte vähemtähtsamana - RMK jätkab riigimetsa majandamist ja turule väärtuslikku toorainet pakkuma. RMK jääb tootma riigile dividenditulu.
• Saame pikemalt rääkida RMK arengusuundadest siis, kui nõukogu on arengukava kinnitanud.
• Samas on asju, mida RMK loomulikult oma arengukavas ette näha ei saa, kuna need nõuavad laiemat arutelu.
• RMK poolt tahan rõhutada seda, et kui on vaja metsa kaitsta, siis kaitseme; kui saame majandusmetsa majandada, siis teeme ka seda. Minu unistus on aga see, et Eestis võiks tekkida süsteem, kus need kaks punkti oleks omavahel seotud kahesuunalise tänavaga. Teiste sõnadega: kui kaitstavat väärtust enam ei esine, siis võiks metsa ka uuesti majandusmetsana kasutusele võtta. Praegu on see tänav jäigalt ühesuunaline.
• Rõhutan, et RMK hoida on alla poole Eesti metsadest. RMK ei saa (ega taha) lahendada kõiki Eesti metsandusega seotud küsimusi, kuid kavatseme kindlasti anda oma panuse sellesse, et näiteks andmed kõigi Eesti metsade ja nende olukorra kohta tulevikus paraneksid ja oleksid kõigile arusaadavalt ja ideaalis reaalajas jälgitavad.

• Oma ettekande kokkuvõttes tahan rõhutada seda, et Eesti riigimets on heas seisus ja heades kätes. Metsameeste pühendumine on suur ja mõtlemine suunatud vähemalt sada aastat tulevikku, nagu ka teil siin Riigikogus.
• Soovin, et mõtleksite oma töös kaasa selles, kuidas mahutada kõiki metsa funktsioone Eesti metsade piiratud pindalasse ja julgeksite erinevate ekspertide käest küsida keerulisi küsimusi. Olen veendunud, et ka tänane diskusioon ja ettekanded annavad lootust pikaks vaateks ja hea tasakaalupunkti leidmiseks. Olgu see siis metsanduse arengukavas või muus sobivas vormis.