Riigimets uueneb: üle 22 miljoni puu alustab uut eluringi 19.04

RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väädi sõnul pannakse tänavu mulda 22,3 miljonit uut puud. „RMK paneb uue metsa kasvama kokku 9700 hektaril. Lisaks jätame 1500 hektarit raiesmikke looduse uuendada. Just neis paigus, kus on soodsad tingimused, et ala uueneb sobilike puuliikidega ise,“ märkis Väät.

Kõige rohkem puid saab jalad mulda tänavu Ida-Virumaal (2,7 mln), Harjumaal (2,1 mln), Pärnumaal ja Lääne-Virumaal (2,2 mln).

Istutustööde igapäevase korraldamisega tegeleb 31 RMK metsakasvatajat, istutamiseks on käed löödud 146 erineva töövõtjaga, samuti istutavad metsa RMK raietöölised. „Kuna istutada tuleb suhteliselt lühikese aja jooksul, on kevadel metsas sellega ametis ligi 1700 inimest,“ täheldas Toomas Väät.

Lisaks „kondiaurule“ on riigimetsa istutamas ka kuus masinat, mille abil pannakse kasvama ligi miljon taime. Peamiselt istutab masin märgadel ja keerulise pinnasega lankidel, kus käsitsitööd on raskendatud teha. Masin teeb ühe võttega mätta ja istutab kohe ka taime mättasse.

Metsaistutuspäeva kohad on täitumas
Neile metsasõpradele, kel huvi ise käed külge panna, korraldab RMK ka tänavu metsaistutuspäeva, mis toimub 19. mail. Kohad on kiiresti täitumas, seega tasub huvilistel kiirustada. Tuhatkond huvilist saab spetsialistide juhendamisel metsa istuda Harjumaal Nõmbra külas, Raplamaal Koogimäe külas ning Tartumaal Vorbuse külas.


Suurem osa – 20,79 miljonit taime istutab RMK kevadel, sügiseseks istutuseks jääb 1,53 miljonit. Sel sügisel istutatakse kuivades kasvukohtades ka mände. Kõige rohkem pannaksegi kasvama okaspuid – mände ja kuuski, neile lisaks ka kaski ja sangleppasid.
Tänavu metsastab RMK ka 260 hektarit alasid, kus varem ei ole metsa kasvanud. Need on väheväärtuslikud põllumaad ja põõsastikud, mille puhul on analüüsitud, et kõige mõistlikum on neil aladel kasvatada metsa.

RMK investeerib metsakasvatusse sel aastal 24,7 miljonit eurot, millest 13,7 miljonit kulub maapinna ettevalmistuseks, taimedele, istutamiseks ja metsakaitsetöödele. 11 miljonit kulub metsauuenduse ja noore metsa hooldamisele ning valgustusraiele.

Kõik taimed, mis riigimetsa kasvama pannakse, on kasvanud RMK taimlates ja vastavad kõrgetele kvaliteedistandarditele.


Rõhk kvaliteedil
RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väädi sõnul on aasta-aastalt tegutsetud nii, et uus metsapõlv hakkaks kiiremini kasvama ja uuenenud alade kvaliteet oleks parem. Näiteks istutatakse rohkem potitaimi, samuti on muudetud maapinna ettevalmistamise viise, näiteks suurendatud mätastuse, lapilööja ja masinaga istutamise mahte. Kärsaka eest kaitsmiseks töödeldakse taimi juba taimlates nii vaha kui ka liivaga, ulukite peletamiseks aga pritsitakse noori puukesi lambarasva sisaldava tõrjevahendiga.

„See kõik on aidanud puude paremale kasvamaminekule kaasa ning saame väiksema taimede arvuga uuendada suurema pindala,“ rääkis Väät.

Pärast istutamist ei saa aga jääda lihtsalt puude kasvamist ootama, vaid nende ümbert tuleb niita pealetikkuvat umbrohtu ja võsa – esimesel neljal-viiel aastal mitmeid kordi.

„Kuigi enamik inimesi ilmselt ootab pikisilmi sooja ja päikselist ilma, siis mina loodan, et tuleb jahedam kevad ning istutusperioodi sisse ei jää suurt kuumalainet ega põuda, mis ohustaks taimede kasvamaminekut,“ rääkis Väät.

Istutamine on osa majandusmetsa eluringist – kui mets saab küpseks, raiutakse ta maha ja puit võetakse kasutusele. Metsa uuendatakse istutamisega seetõttu, et sel moel saab uue metsa kõige kiiremini soovitud puuliigiga kasvama.

Korraga istutatakse ühte puuliiki, kuid alati lisab loodus midagi ka omalt poolt ning hilisemate hooldustööde käigus kujuneb enamasti välja segamets.

Lisainfo:
Priit Luts
RMK meediasuhete juht
+372 5233014