RMK ei müü maksuvõlglastele puitu 25.07

Artikkel räägib ettevõttest Sawmill of Sadala OÜ, kellega RMK-l on 2020. aasta lõpust kehtiv viieaastane kestvusleping. Kestvuslepingusse saamise eeldusteks on muu hulgas vastamine maksuvõla puudumise nõudele, samuti ei tohi võlgnevust olla RMK ees. Nimetatud ettevõte kvalifitseerus lepingusse, sest juhendile vastavad nõuded metsamaterjali müügiks olid täidetud.

„Maksuvõla puudumise kontrollimise kohustust RMK-le seadus ette ei näe, kuid pidasime reeglite koostamisel õigeks, et RMK käest puitu osta sooviv ettevõte peab ka riigi ees oma maksukohustusi täitma,“ märkis Ulvar Kaubi.

Kui kestvusleping on sõlmitud, võtab RMK kohustuse puitu müüa ning klient kohustub ostma. Mitte keegi ei saa puitu kuidagi soodsamalt, ka kestvuslepingute turukonkurentsis saab puidu parima hinna pakkuja.  Näiteks 2023. aasta I poolaastal on kestvuslepingutega müüdava puidu keskmine hind olnud kõrgem kui oksjonil müüdaval puidul.

Kestvuslepingu kehtivuse perioodil peab ettevõte maksuvõla puudumise nõudele vastama kord aastas – enne iga kalendriaasta algust läbi viidava pakkumise ajal (I poolaasta mahule).  

Kui kontrollimise ajal maksuvõlg puudub, siis pooled täidavad lepingut ning järgmine kord vaadatakse maksuvõla puudumise nõudele peale aasta pärast.

Kui on maksuvõlg, siis leping peatub

„Kui enne kalendriaasta algust on kestvuslepingus oleval kliendil kontrollimise ajal maksuvõlg, siis leping peatub ning esimese poolaasta mahule ta pretendeerida ei saa. RMK sõlmib kokkuleppeid kolm korda aastas ning RMK ei jätka lepingut enne, kui puudus on kõrvaldatud,“ selgitas Kaubi reeglistikku.

Maksuvõlga ei tohi ettevõtetel seejuures olla ka kestvuslepingu välistel avalikel pakkumistel. Kui on maksuvõlg, siis puitu RMK-st ei saa.
Sawmill of Sadala sai pärast kestvuslepingu sõlmimist osta puitu kogu 2021. vältel. Sama aasta lõpus, iga-aastase kontrollimise käigus ettevõte enam maksuvõla puudumise nõudele ei vastanud.

„Vastavalt meie reeglitele tähendas see, et leping peatus ja puitu nad riigimetsast 2022. aasta esimesel poolaastal enam ei saanud,“ sõnas Kaubi.

Ettevõttel sai võimalikuks uuesti osaleda 2022. aasta III kvartali pakkumisel, sest leping kui selline jätkuvalt kehtis ning maksuvõlga riigi ees enam polnud. „Kontrollisime maksuvõla puudumist veel kord ka enne IV kvartalit ning ettevõtte vastas nõuetele,“ täpsustas Kaubi.

2023. aasta I poolaasta pakkumiste eelne võlgnevuse kontroll viidi läbi 11.11.2022 ning ettevõttel maksuvõlga ei olnud, mistõttu Sawmill of Sadala saab osta puitu 2023. aastal. Järgmine maksevõlgnevuste kontroll toimub juhendi alusel sel sügisel, 2024. aasta I poolaasta kestvuslepingute pakkumiste eel.

„Kui tänavu sügisel peaks ettevõttel olema üleval maksuvõlg, siis peatame lepingu ja vähemalt 2024. aasta esimesel poolaastal nad puitu meilt kestvuslepingu raames osta ei saa,“ selgitas Kaubi.

Postimehe artikkel räägib sadadest tuhandetest eurodest, mida puidutööstur võlgneb maksu- ja tolliametile, nimetades seda läbivalt maksuvõlaks. Vaid korra tõdeb artikkel, et seaduse silmis ei käsitleta maksuvõlana seda, kui riigile võlgu olev ettevõte on võla tasumiseks sõlminud maksu- ja tolliametiga kokkuleppe.

„Tasumisgraafikus olevat võlgnevust ei saa mõistagi ka RMK käsitleda maksuvõlana. Kui võlgnevus maksu- ja tolliameti ees on kontrollimise ajal 100% tasumisgraafikus, siis ettevõte ei kvalifitseeru maksuvõlglaseks. Leping kehtib ja RMK täidab oma kohustusi,“ ütles Kaubi.

Kaubi sõnul on mõttekoht, kas RMK juhendis toodud nõuded võiks olla veel karmimad: „Me arutame ja kaalume, kas muuta maksuvõla kontrollimise põhimõtteid.“