RMK on riigimetsa alati raiunud kestlikult 12.09

RMK uuendusraiete pindala on läbi aegade olnud optimaalne. Riigimetsa on raiutud jätkusuutlikult ning alati pika vaatega tulevikku, mistõttu on RMK jaganud avalikkusega uuendusraiete pindala prognoosi järgnevateks aastakümneteks.

Kestliku uuendusraie pindala aluseks on metsa korraldamise juhendiga kehtestatud metoodika – arvestuslank. Metoodika arvestab eeskätt kolme komponendiga. Esiteks, kui vanad on metsad ja kuidas metsade vanus ajas muutub. Teiseks, milliste metsade raiumine on seadusega lubatud või keelatud. Kolmandaks, mis vanusest alates on raiumine iga puuliigi kaupa lubatud.

RMK metsakorraldusosakonna juhataja Veiko Eltermanni sõnul on optimaalse raie pindala arvutamise eesmärk, et tulevikus saavutaksime võimalikult ühtlase metsa kasutuse. Tema sõnul välistab uuendusraie pindala arvutamise metoodika eos võimaluse, et metsa „raiutakse üle“.

Majandatavate metsade pindala riigimetsas kasvas maade lisandumise tõttu kuni aastani 2019. Pärast seda on majandatavate metsade pindala vähenenud.

„Vähenemise peamine põhjus on olnud kaitstavate metsade pindala suurenemine majandusmetsa arvelt. Kui majandatavat metsa jääb vähemaks, väheneb ka uuendusraie pindala,“ selgitas Eltermann.

Lisaks selle mõjutab uuendusraie pindala majandusmetsa vanuseline jagunemine. Teise maailmasõja järgselt kasvama hakanud mets on tänaseks saanud raieküpseks. Edasine küpsete metsade lisandumise tempo on aeglustuv, millega kaasneb samuti uuendusraie pindala vähenemine.

„Oluline on mõista, et riigimetsa kui tervikut ei ole jäänud vähemaks: kuigi majandusmetsade pindala on vähenenud, siis kaitstavate metsade pindala on suurenenud. Rangelt kaitstavate metsade pindala osakaal on RMK hallatavates metsades alates 2010. aastast suurenenud 16,6 protsendilt 31,8-le,“ märkis Eltermann.

Mikk Marran: vaatame tulevikku

RMK juhatuse esimehe Mikk Marrani sõnul on RMK hoidnud ja majandanud riigimetsa hästi ja jätkab seda ka tulevikus.

„Meie eesmärgiks viimase kümne kuu jooksul on olnud olla maksimaalselt avatud riigimetsa andmete osas. Seetõttu oleme oma prognoose ka laiema avalikkusega jaganud,“ märkis Marran ja lisas, et RMK töötab alati pika vaatega, sest tänased otsused mõjutavad Eesti riigimetsa käekäiku järgmistel aastakümnetel ja -sadadel.

„Oleme koostamas RMK uut strateegiat, mille läbivaks jooneks on elurikkus, säästlikkus ning kliimapositiivne ja mõistlik metsamajandamine. Oleme teadlikud ja arvestame sellega, et riigimetsa raiemaht väheneb järgnevatel aastakümnetel,“ kinnitas Marran.

Uus arengukava ei näe Marrani sõnul metsa ainult kui metsamaterjali allikat, vaid arvesse võetakse kõikide metsahüvede säilimine.

„Fookuses on ka see, kuidas Eesti riigimetsast tulev materjal saaks maksimaalselt väärindatud – kas siis eesti mööblitööstuses või mõnes tuleviku puidukeemiaettevõttes,“ lisas Marran.

Lisatud tabelist ja graafikust on võimalik näha, milliseks kujunevad riigimetsa raiemahud tulevikus, kui kõik lähteandmed (majandusmetsa pindala, looduskaitsealuste maade pindala riigimetsas jms) jäävad samaks.