RMK preemia parima metsanduse magistritöö eest pälvis Jano Lepik 22.06

„Jano Lepiku uurimistöö viljad on alles ees. See aitab meil riigimetsa veelgi kvaliteetsemalt uuendada. Autor annab oma panuse kuuseselektsiooni, mis võiksid tulevikus tõsta seemnetoodangut ja suurendada seemlaseemne kasutamist metsauuenduses,“ tunnustas premeeritud tööd RMK juhatuse liige Erko Soolmann.


Lepik jõudis magistritöös järeldusele, et tunnuste varieeruvus kuuse järglaste ehk kuusekloonide vahel on suur. Klooni keskmine kõrgus erines kiireima ja aeglaseima kasvuga kloonil üle kahe korra ning aastane kõrguse juurdekasv veelgi enam.

Hea käbikandvusega kloonideks sai uurimistöö põhjal pidada vaid kolmandikku kloonidest, ülejäänud liigitusid keskpärasteks või halva käbikandvusega kloonideks.

Autor tõi ühe põhjusena välja kuuse plusspuude ehk parimate omadustega puude valiku metoodikat, mis näeb ette puu fenotüübi hindamist erinevate kriteeriumite alusel, kuid käbikandvuse hindamine nende hulka tavapäraselt ei kuulu.

Kuna 2022. aasta oli käsitletav kuuse käbiaastana, uuris töö autor, kas hea käbikandvusega kloon kulutab osa oma kasvuenergiast käbide kasvatamisele ja seeläbi kannatab kõrguse juurdekasv. Tulemustest selguski, et kõige parema aastase kõrguse juurdekasvuga olid kõige kehvema käbikandvusega kloonid.

Magistritöö hüpotees, et Võhmetu kuuseseemlas kasvavad kuusekloonid on erineva kasvukiiruse ja käbikandvusega ning esineb kloone, mis ei täida tootmisseemlale esitatud ülesandeid, leidis kinnitust. Magistritöö lõppeesmärk oli käbikandvuse ja kõrguse põhjal valida välja 20 perspektiivsemat klooni, mida RMK saab kasutada edasiseks paljundamiseks ja uue kuuseseemla rajamiseks Kullenga taimlas.

Valituks osutunud kloonid pärinevad erinevatest Eesti piirkondadest. See tõestas, et Lääne-Virumaa taimla on sobiv väga erineva päritoluga kuusekloonide kasvatamiseks.