RMK töövõtja rikkus reegleid Hiiumaa looduskaitsetöödel 23.05

RMK looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohvi sõnul teavitas MTÜ Eesti Metsa Abiks RMK-d võimalikust rikkumisest Hiiumaal. „Vihje kontrollimisel selgus, et Tihu järvede ja Õngu raba taastamisprojekti elluviimisel on esmasel vaatlusel toimunud tõsine rikkumine. Trassiraieid on tehtud kohtades, mida taastamistööde projekt ette ei näe ja Keskkonnaamet pole ka kooskõlastanud. Trassi loomiseks on ebaseaduslikult raiutud puid Euroopa Liidu loodusdirektiivi metsaelupaigas. Trasside täpne ulatus on hetkel toimuvate välitööde käigus täpsustamisel ja RMK teeb selles osas Keskkonnaametiga igakülgset koostööd,“ rääkis Kohv.

Selle aasta kevadel alustas RMK Hiiumaal Tihu järvede ja Õngu raba taastamisprojektiga, mille eesmärk on stabiliseerida Tihu järvede veetase ja parandada Õngu raba seisundit. Tööde käigus plaanitakse sulgeda Õngu rabas kuivenduskraavid ja rajada Tihu järvede väljavoolule põhjapais. Kraavide sulgemiseks vajalikud tööd olid planeeritud toimuma kahes etapis. Esmalt oli plaanitud rajada paisude sulgemiseks vajalikule tehnikale ligipääs alale ja seejärel sulgeda kraavid turbapinnasest tehtud paisudega. Trasside tegemisel langetatud puud jäeti metsa.

„Tegemist on RMK jaoks viimaste aastate ühe suurema eksimusega looduskaitsetöödel, mille käigus on loodusväärtused kannatada saanud. RMK-l on sügavalt kahju loodusväärtuste kahjustamise pärast. RMK tänab Eesti Metsa Abiks meeskonda, et nad oma tööde käigus avastatud rikkumistest meid teavitasid. See võimaldab välistada edasise kahju tekitamist nimetatud objektil. Kahjuks saab metsaelupaiga väärtus taastuda ainult ajaga, aktiivseid meetmeid pole siin võimalik kasutada. RMK analüüsib juhtunut põhjalikult ja teeb vajadusel muudatused oma töökorralduses, et looduskaitselistel eesmärkidel tehtavate tööde käigus oleks senisest paremini tagatud loodusväärtuste hoidmine,“ selgitas Kohv.

RMK on Eesti suurim looduskaitsetööde tegija. 2022. aastal tegi RMK 259 erinevat tööd, mis olid suunatud looduskaitseliste väärtuste seisundi säilitamisele või parandamisele. Pindalaliselt oli esikohal soode taastamine, millele järgnes poollooduslike koosluste taastamine. Looduskaitsetööd läksid eelmisel aastal maksma 4,8 miljonit eurot.

Lisainfo:
press@rmk.ee