Ühtlasem metsakasutus eeldab metsade ühtlasemat vanuselist jaotust 13.10

Ajaleht Postimees avaldas 13. oktoobril artikli „RMK uus arengukava metsa etteraiumist ei piira“, kus heidab RMK-le mitmes kord ette, et riigimetsa ei raiuta ühtlases mahus. Leht on küsinud sellele põhjendust, aga eirab enamikku selgitustest.

Mille üle käib üldse vaidlus? Postimees väidab, et RMK „raiub metsa ette“. Juba tehniliselt ei ole võimalik midagi ette raiuda, sest raiuda saab ainult raieküpset metsa.

Ajakirjanik peab tõenäoliselt silmas seda, justkui raiuks RMK liiga palju ja selle tõestuseks presenteerib järgmise saja aasta uuendusraiete pindala prognoosi, mis on aastakümneid langustrendis, enne, kui hakkab jälle tõusma.

Miks see graafik ei võiks olla vertikaalne ühtlane joon, küsib ajakirjanik. Meediaväljaande viimaste kuude agenda on, et riigimetsa tuleks raiuda igal aastal täpselt sama kogus või pindala. Ajakirjanik väidab, et seda on seadusandja ette näinud juba aastast 1997, mil riigikogu kiitis heaks dokumendi nimega „Eesti metsanduspoliitika“.


„Eesti metsanduspoliitika“ näol oli tegu arenguprogrammiga, mille kohta riigikogu märkis, et selle põhjal tuleb töötada välja uus metsaseadus ning lisaks peaks see olema sisendiks 10 aasta pikkustele arengukavadele.

Nii ongi tänaseks metsaseadust juba mitu korda uuendatud ning kehtida on jõudnud ka mitu metsanduse arengukava. Seega riigikogu kui seadusandja tahe on kindlasti kirjas täna kehtivas regulatsioonis.

Ei metsaseadus ega metsanduse senised arengukavad pole kunagi öelnud, et riigimetsa tuleks raiuda täpselt samas mahus. Jätkusuutliku metsamajanduse peamiseks kriteeriumiks on pikas perspektiivis metsaressursi võimalikult ühtlane kasutamine. Mitte ühtlane, vaid võimalikult ühtlane metsakasutus pikas vaates. Seega ütleb seadusandja, et ühtlasema metsakasutuse poole tuleb liikuda.

Artikli järgmine toetuspunkt ajalehe nägemusele, et metsa peab nüüd ja kohe ühtlases mahus kasutama, seisnevat selles, et seda nõuab Euroopa tasandil kokku lepitud säästva metsanduse definitsioon.

Säästva metsanduse definitsioon seda ei sisalda. EL-i tasandil kokku lepitud kontseptsioon ütleb, et jätkusuutliku metsamajanduse all mõistetakse metsade majandamist sellisel viisil ja sellises ulatuses, mis tagab nende elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali praegu ja võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riigi ja maailma tasandil. Säästliku metsanduse definitsiooni leiab ka kliimaministeeriumi kodulehelt.

Täielikult eirab artikkel seda, et säästva metsanduse puhul tuleb tähelepanu pöörata muu hulgas tootlikkusele, metsa elujõulisusele ja uuenemisvõimele. Mis see siis tähendab? Ajakirjanik ütleb, et mänd võib elada ka 300 või 400 aastani ning teda ei peaks saja-aastaselt raiuma. Paraku jääb arvestamata, et nii pole tootlikkus tagatud. RMK jõuab selle ajaga kolm võimsat mändi kasvatada, samuti ei kaota nii puidu kvaliteedis – võtame ta kasutusele siis, kui temast on võimalik luua kõige rohkem väärtust. Säästev metsandus on seega kombinatsioon ja tasakaalu otsimine paljude tegurite vahel.

Seda, et RMK majandab metsa säästvalt, auditeeritakse pidevalt. RMK-le on omistatud kaks rahvusvahelist säästva metsanduse sertifikaati – FSC ja PEFC.

Kuidas sünnib otsus, millises tempos metsa uuendada?

Kui eraomanik võib oma metsas puid raiuda niipea, kui need on raieküpsuse saavutanud, siis riigimetsas on seadusandja näinud ette väga täpselt, kui suurel maa-alal (hektarites) igal aastal raiuda on lubatud. Seda reguleerib metsaseadus.

RMK spetsialistid teevad metsa korraldamise juhendiga määratud metoodika (arvestuslank) põhjal arvutused, millele tuginedes saadab RMK iga puuliigi kaupa ekspertettepaneku keskkonnaagentuurile kooskõlastamiseks ning pärast seda esitab saadud tagasiside põhjal uuendusraie pindala ettepaneku valdkonna eest vastutavale ministrile (kliimaminister), kes teeb iga aasta 1. detsembriks oma otsuse.

Metsaseadus on pannud piiri ka riigimetsa omaniku esindaja ehk kliimaministril otsustusruumile. Seadus ütleb, et optimaalne uuendusraiete pindala tuleb tal määrata arvestuslanki arvesse võtvalt.

Arvestuslangil põhineva uuendusraie määramise loogika ongi saavutada kõige optimaalsemalt ühtlasem metsakasutus pikal ajateljel.

Kui riigimets oleks vanuseliselt ühtlaselt jaotunud, siis saaks teda ka igal aastal samas mahus kasutusele võtta. Ajaloolistel põhjustel meil seda ideaalolukorda ei ole. Raieküpset metsa on rohkelt, samas teame ette, et järgnevatel aastakümnetel pole metsa nii palju raieküpseks saamas, kuid tulevikus jällegi tänaste noorte metsade baasilt on.

Seetõttu on mõistlik seaduses lubatud piires ühtlasema metsakasutuse suunas liikuda: lükata edasi nende küpsete puuliikide raiumist, mille omadused kvaliteedis liigselt kannatamata seda võimaldavad. Heaks näiteks ja võimaluseks ongi siin meie mänd, mis on kuusest tormikindlam ja ka kõrgemas eas kahjuritele vastupidavam.

RMK lükkabki küpsete mändide raiumist ajas edasi, sest meie eesmärk on pikas perspektiivis saavutada võimalikult ühtlane metsakasutus, nagu metsanduse arengukava on ette näinud.

Mets ei saa üleöö vanuseliselt ühtlasemaks. Seda põhjusel, et iga järgnev ühtlustamise võimalus – raiest kuni järgmise raieni samal langil – tekib kuni 100-aastase vahega. Metsanduses, eriti riigimetsa majandamisel, on seega vaade väga pikk.