Ajalooline lõhejõgi vabanes viimasest suurest rändetakistusest 19.10

RMK juhatuse liige Kristjan Tõnisson ütles tööde lõppu märkinud koostööpartnerite pidulikul kogunemisel, et Ruila objekt on RMK looduskaitsetööde ajaloos eriline.

„Esmakordselt tegime töö kohaliku omavalitsusega kahepeale ja võime esimese katse lugeda kohe ideaalilähedaseks,“ kinnitas ta. Vee-elustiku looduskaitsetööd on tema sõnul RMK tegevustes üha olulisemal kohal. „Plaanid on suured. RMK arengukavas on eesmärk parandada aastaks 2028 liikide elupaiku 500 kilomeetril vooluveekogudel,“ tutvustas Tõnisson.

Saue vallavanem Andres Laisk kiitis omalt poolt partnerite vahelist koostööd ja tõi esile, et juba projekteerimisel arvestati valla tehtud ettepanekuid. „Tänan väga kohalikke elanikke, kes projekti juures kaasa mõtlesid ja rääkisid. Rõõm on, et üldiselt leidis ettevõtmine heakskiitu ja mõistmist. Seejuures toimusid avalikud arutelud, sest muutused nõuavad kohanemist ja see on lihtsam, kui inimesed saavad väljendada oma hirme ja küsida küsimusi.“


Vasalemma jõele rajatud Ruila paisjärve seisund oli tema sõnul aastatega muutunud üha halvemaks, järv kasvas kinni, oli mudane ning paisu taha kogunes setet. „Paisjärve hooldus on mahukas investeering ja ka tehniliselt keerukas töö, mida kohapealsed looduslikud tingimused ei soosinud. Meil tuli valida, kas halvasti taastatud paisjärv või hästi taastatud jõgi ning me valisime viimase,“ rääkis vallavanem.

20. sajandi alguses oli Eesti jõgedel üle 800 vesiveski, et vili saaks jahvatatud ja palgid saetud. Veejõu kasutamiseks oli vajalik pais. Tänaseks on paisud lagunemas, paisjärved oma tähtsuse minetanud ja takistavad kalade rännet kudemispaikadesse.

Ruila paisu eemaldamisega kadus järgmine suur kalade rändetakistus Vasalemma jõel – aasta tagasi likvideeris RMK Vanaveski paisu, mis asus suudmest vaid nelja kilomeetri kaugusel. Vasalemma jõgi on koduks rohkem kui 20 kalaliigile, nende seas hingile, võldasele, jõesilmule ja muidugi lõhele.


RMK vee-elustiku eksperdi Sander Sandbergi sõnul on Eestis 11 lõhejõge ja neist vaid kolmes – Keila, Kunda ja Vasalemma jões – elab algupärase genotüübiga populatsioon. „Selliste veekogude puhul tahame parandada olemasolevate kalade paljunemist selle asemel, et asustada jõkke juurde kalakasvatuse lõhesid,“ selgitas Sandberg.

Paisu eemaldamine võimaldab rändekaladel leida kudepaiku pikemal jõelõigul. „Paisu taha kogunenud kalad olid kergeks saagiks röövpüüdjatele ja ka elutingimused on paremad, kui kaladel on rännuruumi rohkem,“ tõdes Sandberg. Ta lisas, et paisude eemaldamine on vaid osa lõhe populatsiooni turgutamisega seotud töödest. „Järgmiseks pöörame pilgu Vasalemma jõe kudealade ja elupaikade poole ning hoolitseme selle eest, et kaladel oleks siin ka hea elukeskkond,“ lubas ta.

Augustis alanud tööde käigus rajas RMK mööda endist Ruila paisjärve kallast uue jõesängi ja asendas järves asunud tuletõrje veevõtukoha veemahutiga. Saue vald lasi lammutada vana betoonpaisu ja täita paisjärve ala pinnasega, mis saadi Kernu paisjärve puhastustöödest. Uue jõesängi kaldad kindlustati põhumattidega ja kaldapealsele laotati paekivi.


Tööd projekteeris Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ ja viis ellu BauEst OÜ. Kogu töö maksumus oli 220 000 eurot käibemaksuta. Kulud jagunevad RMK ja Saue valla vahel võrdselt. Töid rahastatakse osaliselt Euroopa Ühtekuuluvusfondi projekti „Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine“ eelarvest.

Saue vallal on kavas uuele jõekaldale rajada puude allee. Esimene puu on juba kasvama pandud ja selle istutas Ruila Põhikooli õpetajate ja õpilaste esindus. Ühtlasi sai koolipere palve hoida jõe ääres käies silmad lahti – kui uues jõesängis on näha kalade liikumist, oleks Saue vallal ja RMK-l huvi sellest teada saada.

Rohkem fotosid leiab RMK Flickri albumist.