Kestvuslepingutel on Eesti puiduturul oma koht, aga süsteemi saab täiustada 04.07

Riigikontroll märgib neljapäeval avaldatud auditis, et tõenäoliselt ei taga kestvuslepingute läbirääkimiste ega hinna kokkuleppimise reeglistik metsamaterjali eest alati turuhinna saamist. RMK seevastu ei nõustu riigikontrolli seisukohaga, et kestvuslepingute hinnad ei pruugi olla vastavuses turuhinnaga.

RMK juhatuse esimees Mikk Marran kinnitas, et kõik ettevõtted ostavad RMK-lt puitu turuhinnaga. Kestvuslepingu kliendid moodustavad pea 90% Eestis tegutsevatest puiduväärindajatest. RMK küsib kolm korda aastas ligi 100 kestvuslepingu kliendilt kirjalikud pakkumised, mille võrdlemisel kujuneb ettevõtete konkurentsis turuhind. Puitu müüakse kestvuslepingute protsessis etapiviisiliselt ning igas voorus müüakse puit kõrgeima pakutud hinnaga.

Metsamaterjali müük on RMK jaoks olnud kogu 25 aasta jooksul alati kasumlik. Kasumit on suudetud teenida ka vähese nõudluse või madala turuhinna korral.

Riigikontrolli auditi fookuses oli kitsalt puidumüügi kestvuslepingute protsess perioodil 2017-2022, aga RMK on juba viimase pooleteise aasta jooksul kestvuslepingute süsteemi oluliselt muutnud.

„Puidumüük on üks RMK põhiprotsessidest ja RMK peamine tuluallikas. Müügiprotsess peab olema korras, arusaadav ning läbipaistev kõigile. Otsustasime käesolevast aastast lepingud avalikustada ja lõpetada puidumüük vahendajatele. Kestvuslepinguga saavad RMK-lt puitu osta vaid need ettevõtted, kes väärindavad puitu Eestis, ja eelistame neid, kes toodavad pika kestvuseaga tooteid. Seda kõike selleks, et riigimetsast varutud puidu töötlemisest sünniks riigile laiemalt rohkem kasu,” loetles Marran.

Riigikontrolli auditis jääb tähelepanuta kestvuslepingute mõju puidutöötlemise investeeringutele, tööhõive suurendamisele, puidutööstuse lisandväärtuse kasvule ja regionaalarengule. RMK on aga alati ka puidumüügi süsteemi laiemat majanduslikku mõju fookuses hoidnud.

Marran märkis, et RMK on läbi aastakümnete pidevalt täiustanud kestvuslepingute sõlmimise protsessi ning seda tehakse lähtuvalt riigikontrolli soovitustest edaspidi veelgi.

“Sel aastal käivitasime avaliku protsessi leidmaks ettevõtjaid, kes soovivad arendada Eestis kohapeal puidu keemilist väärindamist. See on kooskõlas riigikontrolli sooviga muuta protsess kõrvaltvaatajatele läbipaistvamaks ja arusaadavamaks,” lisas Marran.

Lähtuvalt riigikontrolli ettepanekutest koostab RMK 2025. aasta juuliks analüüsi kestvuslepingute elektroonilise pakkumise keskkonna ehitamiseks. Digitaalsete lahenduste juurutamise käigus uuendatakse ka toimingute dokumenteerimisega seonduv. Lisaks sellele analüüsitakse võimalusi kestvuslepingute protsessi tingimuste muutmiseks.

Taustainfo

Kestvuslepingute süsteemi väljatöötamisega alustati RMK kui riigitulundusasutuse moodustamisel. RMK lähtus sealjuures Riigikogus 1997. aastal heaks kiidetud metsapoliitikaga antud suunisest. Metsapoliitika koostamisel tugineti muuhulgas 1992. aasta Riigikontrolli seisukohale, et puidu müügi korraldust on vaja muuta, pidurdamaks väärindamata puidu eksporti ja edendamaks kohalikku puidutööstust. Kestvuslepingute müügisüsteemi on RMK pidevalt arendanud ja on muudatusi sisse viinud jooksvalt lähtudes metsasektori üldisest ja RMK arengust. Oluline otsus tehti 2022. aasta lõpus, kui otsustati alates 1. jaanuarist 2024 kõik RMK-ga sõlmitavad kestvuslepingud avalikustada. Kohaliku puidu väärindamiseks ja paberipuidu töötlemise arenguks sõlmib RMK sellest aastast kestvuslepinguid vaid Eestis puitu töötlevate ettevõtetega.

RMK müüb valdava osa ehk kuni 85% puidust kestvuslepingute alusel. Ülejäänud kogus puitu müüakse teisi müügiviise kasutades, peamiselt enampakkumistega. Kestvuslepingud on raamlepingud, mis sõlmitakse üldjuhul viieks aastaks, sealjuures lepitakse puidu kogus ja hind kokku igal aastal igaks tarneperioodiks eraldi. Kokku on aastas kolm tarneperioodi ja iga perioodi eel esitavad ettevõtjad RMK-le omapoolsed hinnapakkumised. RMK selgitab välja kõrgeimad hinnad, et saada puidu eest parimat hinda. Võrdselt koheldakse nii suuri kui väikeseid ettevõtjaid, mistõttu on müüdavad puidu kogused paarisajast tihumeetrist üle saja tuhande tihumeetrini. RMK-l on hetkel kehtivaid kestvuslepinguid 101 ettevõttega.

Eesti puiduturg on väga kiiresti muutuvate hindadega ning seetõttu on ka kestvuslepinguga müüdava puidu hind isegi suhteliselt lühikese aja jooksul oluliselt muutunud. See on põhjuseks, miks üht ja sama puidusortimenti ostvatel klientidel on kestvuslepingutes puidu hinnad auditi perioodil 2017-2022 aastatel märkimisväärselt erinenud. Auditis on toodud näiteid aastast 2022, mil puhkes sõda Ukrainas, mistõttu tööstused ei saanud enam Venemaalt ja Valgevenest puitu importida, tekkis energiakriis ja puidu hinnad tõusid aasta jooksul anomaalselt. Näiteks jaanuaris piisas küttepuidu koguse võitmiseks 30 eurost tihumeetri kohta, kuid neljandas kvartalis tuli mõnel juhul maksta lausa üle 90 euro tihumeetrist. Praegu erinevad küttepuidu hinnad ostjate lõikes paari euro piires. Vt viimaseid hindu RMK kodulehelt.

Korduma kippuvad küsimused

Mis on RMK puidumüügi eesmärk?
RMK eesmärk puitu müües on teenida riigile pikaajaliselt suurimat tulu ja tagada, et puitu müüakse töötlejatele, kes annavad puidule kohapeal lisandväärtust ja on oma tegevuses jätkusuutlikud.

Mis on puidumüügi kestvusleping?
Puidu kestvusleping on raamleping, mis annab kokkulepitud aja jooksul ostjale õiguse teha hinnapakkumine puidu ostmiseks. Kestvuslepingud sõlmitakse üldjuhul viieks aastaks, sealjuures lepitakse puidu kogus ja hind kokku igal aastal igaks tarneperioodiks eraldi. Kokku on aastas kolm tarneperioodi ja enne igat perioodi edastab RMK oma kestvuslepingu klientidele indikatiivsed puidu kogused, seejärel esitavad ettevõtjad RMK-le omapoolsed hinnapakkumised.

Miks sõlmitakse puidumüügi kestvuslepinguid?
Puidu müük kestvuslepingutega on üks puidu müümise võimalustest, mille eesmärk on muu hulgas pakkuda Eesti puiduturul stabiilsust. RMK majandab metsi olenemata puidu hinna muutustest, sellega tagame, et puitu tuleb riigimetsast turule sõltumata hinnast.

RMK garanteerib, et puidutöötlejad saavad puitu osta järjepidevalt majandatud riigimetsast ning see tähendab, et ettevõtjad julgevad ka puidutööstusesse investeerida

Mida annavad kestvuslepingud?
Ühiskonna jaoks tervikuna:

• Majandusliku stabiilsuse: kestvuslepingute süsteem toetab maapiirkondade majanduslikku arengut ja tagab riigile püsiva maksutulu. Stabiilne metsatööstus toob riigikassasse igal aastal kindla summa maksutulu, mida saab kasutada riigi prioriteetide rahastamiseks. Kestvuslepingud stabiliseerivad sektorit, aga ka majandust tervikuna.
• Töökohtade stabiilsuse: kestvuslepingud toetavad püsivate töökohtade säilimist metsandussektoris. Maapiirkonnas asuv saeveski saab tänu kestvuslepingule hoida tööl rohkem inimesi, sest hetkel, kui turu nõudlus ja pakkumine kõigub, on riigimetsast saadav tooraine tagatud.
• Keskkonnasäästlikkuse: pikaajaline planeerimine soodustab jätkusuutlikku metsamajandamist. RMK saab planeerida raieid ja metsauuendust pikema perioodi vältel, tagades metsade tasakaalustatud majandamise.
• Innovatsiooni: kindlustunne soodustab investeeringuid teadus- ja arendustegevusse. Puidutöötlemisettevõte investeerib uute, kõrgema lisandväärtusega puidutoodete arendamisse, suurendades Eesti ekspordi konkurentsivõimet.
• Energiajulgeoleku: kestvuslepingud toetavad kohaliku taastuvenergia tootmist. Hakkpuitu kasutav koostootmisjaam saab tänu stabiilsele toorainevoolule tagada pideva soojus- ja elektrienergia tootmise kohalikule kogukonnale.

Metsamaterjali töötleja jaoks:

• Investeerimiskindluse: pikaajaline toorainevaru kindlustunne võimaldab teha investeeringuid. Puidutöötlemisettevõte saab investeerida uutesse tootmisliinidesse või tehnoloogiatesse, teades, et mingi osa toorainest on tagatud.
• Konkurentsivõime: stabiilne toorainevoog aitab hoida tootmiskulusid kontrolli all. Ettevõte saab pakkuda stabiilseid hindu ja tähtaegu oma klientidele, mis annab eelise rahvusvahelisel turul.
• Avatuse: kõigil metsamaterjali töötlevatel ettevõtjatel on võimalik taotleda kestvuslepingut. Enampakkumise asemele muud põhimõtet soovitas riigikontroll 32 aastat tagasi.

RMK jaoks:

• Stabiilsema tulu: kestvuslepingud tagavad RMK-le pikaajalise ja prognoositava sissetuleku. RMK saab kindlalt planeerida oma eelarvet ja investeeringuid metsade majandamisse ja uuendamisse, aga ka looduskaitsetöödesse, matkaradadesse ja looduskaitsealuste maade ostmisesse.
• Efektiivsema ressursside planeerimise: kestvuslepingute süsteem võimaldab optimeerida metsamajandamist ja raietöid, tagades säästva metsanduse põhimõtete järgimise.

Kuidas tekib turuhind?
Hind kujuneb pakkujate konkurentsis, puidu hinna pakuvad RMK-le ostjad. Turuhinnaks on konkreetsel ajahetkel kõik kõrgemad hinnad, millega tehinguid tehakse. Kestvuslepingu puidumüügis ei ole fikseeritud hindu. Kõik ettevõtted, kellel on kestvuslepingud, on kohustatud kolmel korral aastas soovitud puidukoguse ostmiseks tegema hinnapakkumisi. RMK müüjana selgitab alati välja kõrgeimad hinnad vahelaos, mille juures võetakse arvesse transpordi kaugust.

Kui konkurents ja nõudlus puidule on suur, siis kerkivad ka hinnad; kui nõudlus ja konkurents on madalam, siis hinnad langevad. Puiduturgu, nagu muudegi kaupade turgu, mõjutavad erinevad asjaolud – kui palju on korraga toorainet turul, milline on nõudlus selle järele, kas mõni müügikanal on mingil põhjusel ära kukkunud (nt import mõnest riigist).
Kõik hinnapakkumise teinud ettevõtted näevad, mis hinda nende konkurendid pakuvad, samuti on need avalikult näha ka RMK kodulehel.

Kas ka teised riigimetsamajandajad müüvad puitu kestvuslepingutega?
Kõik riigimetsa majandajad müüvad kestvuslepinguga puitu, kuid igaühel on oma tingimused ja reeglid. Näiteks Lätis müüakse 3-aastaste kestvuslepingutega kuni 90% mahust ja 6-kuuliste lepingutega ülejäänud. Soomes müüakse paberipuit 100% kestvuslepinguga, palke müüakse ca 90% kestvuslepingutega ja ca 10% mahust 6-kuuliste lepingutega.