Mikk Marran: RMK ei taha Saarnaki pärandkultuuri objektile ajutist lahendust 01.03
Lihtsam on süüdistada inimest valetamises, keerulisem on teha tegelikud asjaolud selgeks. On lugeja otsustada, kas Saarnakile ja Hiiumaale oleks kasulikum ajutine lahendus või pika vaatega tehtud otsus, mis võtab arvesse kõigi osapoolte huvisid.
Alustame algusest. Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) hallatavatel aladel Hiiumaal on riikliku kaitse all olevate kultuurimälestiste kõrval ka mitmeid pärandkultuuriobjekte. Saarnaki laiul asuv rehetalu ja laudahoone on üks neist, millele ei ole RMK jõupingutustest hoolimata suudetud leida uut visiooniga peremeest. 
Tegemist on Eesti taluarhitektuuris unikaalsete tunnustega hoonega. Rehielamu on tänaseni säilinud oma algses asukohas ümber ehitamata kujul, mis on Eesti taluarhitektuuri puhul erandlik ning lisab hoonele autentsuse väärtust.
Kahjuks on see haruldane hoone halvas tehnilises seisukorras. 2020. aastal tehti küll hädapärased avariitööd, kuid 2023. aastal tellitud ehituslik ekspertiis on edasise etapina pidanud ainuvõimalikuks juba põhjalikke restaureerimistöid.
Vajalike tööde hinnapakkumine rehehoone ja lauda restaureerimiseks jäi 350 000 euro piirimaile. Mingit valetamist ei ole olnud. Ekspertiis on tellitud ja hinnang saadud, et avariiremont enam ei aitaks.
Lahenduse otsimine hoonekompleksi tuleviku osas on aastaid jooksnud luhta. Üheks suuremaks probleemiks – isegi kui hoone saaks restaureeritud – on alati olnud Hiiumaa laidude kaitsekorralduskavast tulenev inimeste liikumise piirang, mis on aastaid teinud küsitavaks sellise suure investeeringu tegemise õigustatuse riigi vaatest.
Omavalitsuse enda sooviavalduse alusel pakkus RMK kompleksi vallale, kuid pärast mitme-aastast järelemõtlemist vald loobus, viidates väga suurele investeeringuvajadusele.
Sellega jõupingutused kasutusotstarbe leidmisel ei piirdunud, sest RMK pakkus hooneid n-ö praktikabaasina ühele kutsekoolile, lisaks kahele kõrgkoolile. Siiski ei saanud plaanidest asja ja rehielamule uut peremeest ei leitud.
RMK on esitanud idee hooned teisaldada ja eksponeerida rehielamut ja lauta Rocca Al Mare vabaõhumuuseumi kollektsioonis, kuid muinsuskaitseeksperdid on näinud hoonel suurimat väärtust oma praeguses asukohas.
Järgneval viiel aastal on RMK fookus eelkõige looduskaitselistel objektidel, mistõttu riigi tulundusasutuse eelistus oleks loobuda kõigist objektidest, mis ei toeta nende tegevust. Sellest tulenevalt ning tuginedes muinsuskaitseameti soovitustele on RMK praegu ette valmistamas kinnistu võõrandamist avalikul enampakkumisel.
RMK on olnud pidevas suhtluses muinsuskaitseametiga. Viimati kohtuti Saarnaki teemal ametiga aasta alguses. Muinsuskaitseamet on senist koostööd RMK-ga Hiiumaa kaitsealuste mälestiste hooldamisel hinnanud kõrgelt. Ka muinsuskaitse all oleva Saarnaki tuuliku taastamine RMK poolt pälvis ameti poolt äramärkimist. 2023. aasta jooksul korrastas ning hooldas RMK enda aladel 51 kultuurimälestist.
Kokkuvõtvalt olid autori Ain Tähiste esimesed kaks süüdistust RMK aadressil need, et RMK pole hoidnud lubadust teha tehnilise seisukorra ja vajalike tööde ekspertiisi. See ei vasta tõele. RMK tegi seda 2023. aastal ning on järjepidevalt olukorrale erinevaid osapooli kaasates lahendust otsinud.
Kolmas süüdistus valetamises oli, et RMK pole looduskaitsevaldkonnas eeskujulik. Kuidas see pärandkultuuri hoidmist puudutab, autor ei selgitanud. Looduskaitsevaldkonda panustab RMK iga aastaga aina rohkem, olles suurim looduskaitsetööde tegija Eestis.
Jääb üle nõustuda Winston Churchilli öelduga: Vale on poolel teel ümber maailma, enne kui tõde püksid jalga saab.
