Mikk Marran: vahekokkuvõte klaarimist vajavast 19.07
Avaldame RMK juhatuse esimehe Mikk Marrani arvamusloo riigikontrolli paari nädala taguse auditi ja sellele järgnenud arutelude valguses.
Riigikontroll paiskas hiljuti avalikkuse ette auditi, mis keskendus Riigimetsa Majandamise Keskuse puidumüügi kestvuslepingutele perioodil 2017-2022. Vastust otsiti küsimusele, kas RMK müügiprotsess on läbipaistev ja turuosalisi võrdselt kohtlev.
Auditi lõpparuanne ja seal välja toodud asjaolud tekitasid suvises Eestis kohati omajagu diskussiooni. Teen omalt poolt põgusa vahekokkuvõtte RMK kestvuslepingute protsessist, aastatetagustest erikokkulepetest ja edasistest tegevustest RMK protsesside läbipaistvuse suurendamiseks.
Riigimetsast raiutava puidu müük on üks RMK põhitegevustest. Minu jaoks on väga oluline, et see protsess oleks korras, arusaadav ja läbipaistev kõigile – nii nagu ka kõik teised RMK tegevused. Seetõttu on RMK oma tegutsemise käekirja juba muutnud ja selle muutmine jätkub.
Meeldetuletuseks olulisemad juba sisse viidud muudatused RMK müügisüsteemi. Kõik kestvuslepingud on käesolevast aastast avalikud – igaüks saab minna RMK kodulehele ja vaadata, milline klient millise hinna on konkurentsis teiste ettevõtjatega saanud. Samuti ei müü RMK kestvuslepingutega puitu enam vahendajatele – riigimetsast pärinevale toormele on ligipääs ainult neil, kes seda Eestis väärindavad. Lisaks oleme võtnud suuna sellele, et eelistada neid kliente, kes lisavad puidule töötlemisel enim lisaväärtust.
RMK puidumüügi kestvuslepingute protsessist
RMK müüb täna viieaastaste raamlepingutega ehk kestvuslepingutega kuni 85% varutud puidust. RMK kestvuslepingute protsessis osalemine on avatud kõigile puidutööstussektori huvilistele. See ei ole kinnine sõprade klubi. RMK müüb puitu kõigile lepingupartneritele avalike müügipakkumistega. See garanteerib, et RMK ei eelista kedagi ja teenib müüdavalt puidult parima hinna. Teatud eksklusiivsuse tagab ainult see, et kestvuslepingute kliendid peavad olema täitnud kõik kohustused riigi ja RMK ees: arved ja maksud peavad olema makstud korrektselt.Kestvusleping tähendab RMK klientide vaatest võimalust, aga mitte kohustust puitu osta. Küll aga on klientidel kindlus, et RMK toob kauba turule peaaegu iga ilmaga ja sõltumata puiduturu hinnatasemest. Kestvuslepingus on hind fikseeritud lühikeseks perioodiks: esimeseks poolaastaks, mille sisse jääb ka 2,5 kuu pikkune pesitsusrahu, ning kolmandaks ja neljandaks kvartaliks. Perioodi hind kujuneb ettevõtjate konkurentsis, millest sünnib ajahetke parim hind.
Igapäevaelust paralleeli otsides on kestvusleping võrreldav elektrimüügilepingu lühiajalise fikseeritud paketiga. Ja oksjon, kus müüakse vaid ca 15% riigimetsast varutud puidust, on meie kliendi vaatest justkui börsipakett suuremate hinnakõikumistega.
Toonitan, et kestvuslepingutega müük ainult Eestis puitu väärindavatele klientidele ja avaliku enampakkumisega müük kõigile globaalsetele huvilistele on kaks erinevat müügiviisi. Mõlemal on oma koht ja mõlemal juhul saame kauba eest hinna, mida turg on nõus maksma.
Miks samal sortimendil erinevate klientide juures hinnad erinevad?
Hinnad on mõnevõrra erinevad, sest RMK pakub klientidele täisteenust, vedades puidu ostja juurde ning metsast kaugemal asuv klient peab seetõttu rohkem maksma. Samuti on puidusektori ettevõtjate kontsentratsioon, sellest tulenev konkurents ja pakutav hind Eesti eri paigus erinev.RMK-l on ca 1300 punkti üle Eestimaa, mida nimetame vahelaoks. Need on kohad, kuhu me puitu metsatee äärde ostjale veoks kogume. Igas vahelaos tekib puidule vahelaohind. Vahelaohinna saame teada, kui lahutame kliendi makstavast lõpphinnast tehase väravani maha veokulu.
Seega tekib meil olukordi, kus üks klient pakub teisest küll kõrgemat hinda, kuid transpordikulu arvesse võttes võib RMK-le olla kasumlikum müüa lähemal asuvale, kuid pisut madalamat lõpphinda pakkuvale kliendile.
Selgitan. RMK reastab kõiki pakkumisi kasumlikkuse eesmärgist just vahelaohinna, mitte kliendi pakutava hinna alusel. See on väga oluline, sest tähendab, et RMK eesmärk riigile kuuluva loodusvara müügil pole saavutada võimalikult suurt käivet, vaid just võimalikult suurt kasumlikkust.
RMK parima hinna arvutamise süsteemis puudub võimalus subjektiivsuseks. Süsteem on arendatud välja TTÜ abiga ning see teeb külma kalkulatsiooni, kuidas puit kõige väiksemate kuludega kõige paremat kasumlikkust tagavale kliendile viia.
Muide, RMK kliendid on juba aastaid pidanud maksma kõrgemat hinda, kui nendega konkureerivad ettevõtted Soomes või Rootsis. Pigem kostub puiduturult kurtmist, et RMK hinnad on liiga soolased.
Aastatetagused erikokkulepped
Teine riigikontrolli suur etteheide oli, et tagantjärele pole võimalik täpselt tuvastada, mis tingimustel sõlmiti 10 ja enam aastat tagasi nn erikokkulepped investoritega, kes rajasid toona Eestisse tehased haavapuidu ja küttepuidu väärindamiseks.Olen kindlal seisukohal, et siin on tõsine probleem selles, et eelkokkulepete ja toonasest turusituatsioonist lähtunud hinnamehhanismide väljatöötamiseni jõudmine pole korrektselt dokumenteeritud. See muudab kunagiste otsuste hindamise tagantjärele väga keeruliseks nii riigikontrollile kui RMK tänasele juhtkonnale.
On vajalik, et saaksime erikokkulepete teemal selguse kiiresti majja. Seda on vaja nii Eesti ühiskonnale kui ka RMK-le. Prokuratuur on oma hinnangu andnud, öeldes, et kriminaalmenetluse algatamiseks pole auditist tulenevalt ei ajendit ega alust. Siiski kinnitan, et RMK jätkab igakülgset koostööd kõigi pädevate asutustega, kes soovivad asjaoludesse rohkem selgust tuua.
Tänane protsess tuleviku puidukeemia tehase rajamiseks
On selge, et Eesti ühiskonna ootus protsesside läbipaistvuse osas on varasemast oluliselt kõrgem. Tänane RMK juhtkond teebki asju teisiti. Puidu keemilise väärindamise tehase rajamisest huvitatud investorid kutsusime kosja avaliku müügiteatega.Kirjeldasime detailselt, kuidas Eestile enim väärtust loova äriplaani sõelumine etapiviisiliselt olema hakkab, mis on hindamise kriteeriumiteks ning kuidas RMK potentsiaalse kestvuslepingu sõlmimiseni jõuab. Kogu analüüsiprotsessi juhib sõltumatu laiapõhjaline hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad Eesti parimad eksperdid.
Praeguse töögraafiku kohaselt annab hindamiskomisjon sügise alguseks RMK juhatusele soovitused edasiseks. Kindlasti saab ka RMK laiapõhjaline nõukogu ülevaate komisjoni soovitusteni jõudmise argumentidest.
Maksimaalselt avatud protsessiga tahan ma välistada olukorra, kus 15 aasta pärast pöördub keegi minu poole küsimusega, kuidas see „diil“ sündis ja kes sellest kasu võis saada.
