Riigimetsa Majandamise Keskus koristab Toila Oru pargi murdunud ja kuivanud puud 23.02

Riigimetsa Majandamise Keskuse looduskaitsespetsialist Helen Tuusti sõnul on puuliikidest kõige rohkem saanud kannatada harilik kuusk: „Loendasime kokku üle 100 puu, mis said kahjustusi 2023. aasta oktoobritormis või on kuivanud või kuivavate puude hulgas. Harilikke mände on kahjustada saanud üle 30. Võõramaistest okaspuuliikidest on Oru pargi puude olukorra kaardistamiseks tehtud inventuuris märgitud veel lehist, nulgu ja elupuud. Kannatada saanud lehtpuude seas on kõige rohkem vahtraid ja saari.“


Oru pargis algavate töödel on kaks eesmärki: esiteks koristada tormimurd – mahalangenud ja rippes puud ning teiseks raiuda ja koristada kuivanud või kuivavad puud. „Viimaste raie on oluline, sest järgmise tormiga võivad need puud murduda ja olla ohuks pargis liikujatele või teistele, veel tervetele ja elujõus puudele. Kuivamise põhjuseks on tavaliselt seente või putukate elutegevus. Näiteks Oru pargi kuused on nakatunud kuuse-juurepessuga ning saartel esineb saaresurma. Mõlemad on seeneliikide põhjustatud ja nende üha laialdasemat levikut seostatakse kliimamuutustega,“ selgitas looduskaitsespetsialist.

Kokku on Oru pargis ligi 300 puud, mis vajavad alalt koristamist, hooldust või raiet ja mis on märgistatud värviliste numbritega. „Raietööde käigus tekkinud kände välja ei juurita. Kännud lõigatakse võimalikult maapinna lähedalt, regulaarselt niidetavates pargiosades kännud freesitakse. Jämedamate kuivanud puude puhul tuleb töö käigus kaaluda ka tüügastamise võimalust. See tähendab, et tüvest jääb alles 3–5 meetri kõrgune tulp. Selline ilma võrata puu ei ole enam murdumisohtlik, samas pakub olemasolev tüveosa elupaika ja toidulauda seentele, putukatele, lindudele ja nahkhiirtele,“ rääkis Helen Tuusti.
Ta lisas, et samal põhjusel jäetakse langetatud kuivanud puud sageli metsa alla maha lamapuiduks. „Oru pargi puhul rakendame seda praktikat küll üsna vähe. Esiteks peame arvestama pargi ilme säilimisega ja seepärast oleme otsustanud hooldatavatest pargiosadest eemaldamisele kuuluvad puud välja vedada. Pealegi tuvastas pargis läbiviidud inventuur, et kahjustada said rohkem okaspuud, kuid elustikurikkamad on just lehtpuutüved. Lisaks pole kahjustatud puud enamjaolt lamapuiduks sobiva jämedusega. Peenemad kui 30 cm läbimõõduga puud kõdunevad liiga kiiresti ja seetõttu pole nende kasutamine elustikupuuks otstarbekas. Seega jääb Oru pargi peale kokku lamapuiduks kümmekond puud, millest osa on pikali juba praegu, ja mis asuvad pargi metsikumates osades või kohtades, kust neid on keeruline ära vedada,“ kinnitas Tuusti.

Töö on kooskõlastatud Keskkonnaametiga ja RMK loodab alustada 28. veebruaril, kuid tööde algus võib lükkuda ka märtsi algusesse. „Meie soov on enne pesitsusrahu tööd lõpetada. Kändude freesimine ja võib-olla ka mõned väiksemad koristustööd pargi metsikumates osades jäävad suve teise poolde, kui lindude pesitsemine ja nahkhiirte poegimisaeg läbi saab,“ lisas Helen Tuusti.
Toila Oru pargi puude olukord vajab tema sõnul tähelepanu edaspidigi. „Praegu toimub nii-öelda tulekahju kustutamine, kus tegeleme eelkõige tormikahjude ja inimesi ning ümbrust ohustavate kuivanud puudega. Edaspidi jagame pargi piirkondadeks ja jätkame teatud aja tagant korraliste hooldustöödega. Väga oluline teema on ka taastamine ehk noorte puude istutamine neisse kohtadesse, kus tuli vanad puud maha võtta, sellega plaanime alustada järgmisel kevadel.“
Põhja-Eesti liigirikkaim park – Oru park – asub Toilas Pühajõe ürgorus samanimelisel maastikukaitsealal. Oru pargi maastikuala valitseja on Keskkonnaamet ning haldaja Riigimetsa Majandamise Keskus.