RMK alustas järgmist etappi Selisoo seisundi parandamiseks 25.09

Ida-Virumaal Alutaguse vallas laiuva Selisoo taastamistööde esimene etapp toimus kolm aastat tagasi. „Siis tegutsesime idapoolses osas, nüüd on järg soo põhja-, lääne ja lõunaosa käes,“ ütles RMK looduskaitsespetsialist Helen Tuusti.

2051-hektariline Selisoo on Eesti üks vanimaid rabasid, mis hakkas moodustuma 10 000 aastat tagasi. Viimased kaks sajandit on Selisood mõjutanud inimtegevus.


„1920.-1930. aastatel hakati siin käsitsi kaevandama turvast, kuid osad kraavid on veel varasemad, neid kujutatakse juba 19. sajandi lõpus joonistatud kaartidel,“ kinnitas Tuusti, „Üks selline vana kraav saab alguse soos asuvast Suurlaukast ehk Seli järvest. Kraavi olevat kaevata lasknud Mäetaguse mõisa parun, kes tahtnud Seli järve tühjaks lasta.“

Suurema löögi sai aga Selisoo tema sõnul 1960. aastatel, kui soo ümbritseti kuivenduskraavidega, mis mõjutavad seal veerežiimi tänaseni. „Soo ei kao üleöö, liikide kadumine, sookoosluse hävimine käib ka praegu. Kraavistik, mis näib kinnikasvanud, toimib siiamaani ja viib vett rabaalalt liiga kiiresti välja. Selle tagajärjel kaob ajapikku vesi ka Selisoo laugastikust, mis on oluline peatuspaik lindude rändel,“ selgitas Helen Tuusti.

2015. aastal moodustati Selisoo kaitseala, kolm aastat hiljem liideti see Alutaguse rahvuspargiga. „Taastamistööde eesmärk on paisude abil lihtsalt pidurdada vee väljavool. Sellega loome eeldused raba servaaladel soo- ja soovikumetsade taastumiseks ning parandame kaitsealuste liikide elutingimusi, kes mujal kui soos elada ei saakski,“ kinnitas RMK looduskaitsespetsialist. Selisoo on praegu veel koduks sellistele haruldastele liikidele nagu rabapüü, metsis, sarvikpütt, valgelaup-rabakiil, väike käopõll.

Tööde käigus rajatakse nii turbaaukudele kui ka kraavidele paisud, selleks kasutakse kohapealset pinnast. Vanad kraavivallid lükatakse kraavi sisse ja ka see jääb täiteks. Paisud tehakse erinevas mõõdus, pikimad neist üle 40-meetrised.

Kuivenduse tagajärjel kujunenud kõdusoometsa kasvutingimused veetaseme tõusuga halvenevad. „Osa puid jääb kiduramaks, aga osa lõpuks ka kuivab. Selisoo on sihtkaitsevööndi ala ja piirdume ainult kraavide sulgemiseks vajaliku tegevusega. Kuivavad puud vajuvad lõpuks ise pikali ja hakkavad pikkamööda lagunema, pakkudes samal ajal väga väärtuslikku elupaika paljudele liikidele. Osa puidust saab osaks turbast,“ selgitas Tuusti. „Küll aga tuleb meil kraavideni jõudmiseks teha trassiraiet ja neis paigus, kus tee lähedal, saame puud ka välja tuua. Kui võimalust pole, jäävad metsa lamapuiduks,“ lisas ta.


Selisoos asub ka populaarne RMK loodusrada, millest osa rekonstrueeriti juba 2017. ja 2019. aastal. „Meie looduskaitsetööde tõttu jäi tookord tegemata Suurlauka äärne rajaosa. Praeguseks on seal lagunenud laudtee üles võetud ja uus rajatakse orienteeruvalt novembri lõpuks,“ ütles Tuusti. „Palume sealkandis liikujatel olla tähelepanelikud, võimalusel võiks tööpiirkonnas liikumist vältida.“

Selisoo taastamistööde lõpuks on kavandatud 31. detsember 2024. Projekti rahastatakse 85% protsendi ulatuses EL Ühtekuuluvusfondi projektist „Liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine.“