RMK andis riigikogu komisjonile ülevaate riigikontrolli auditi järeltegevuste elluviimisest 16.09
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas esmaspäevasel istungil riigikontrolli auditit riigimetsa puidumüügist kestvuslepingute alusel ning sai ülevaate Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) planeeritud tegevustest auditi soovituste elluviimisel.
RMK juhatuse esimees Mikk Marran ütles komisjoni ees, et riigi tulundusasutus on juba astunud mitmeid samme auditi järelduste elluviimiseks. „Lihtsamad muudatused saime viia ellu kohe, keerukamates küsimustes oleme loonud tõhusa teekaardi lahendusteni jõudmiseks,“ märkis ta.
Marran rõhutas, et RMK huvi on esiteks tegutseda kooskõlas kehtiva õigusega ning täita ülesandeid viisil, et see võimaldaks teenida riigile tulu. Seetõttu olid uue juhtkonna esimesed muudatused 2022. aastal seotud just kestvuslepingutega. „Otsustasime muuta nende sisu avalikuks ning võtta selgelt suuna kohapealse väärindamise arendamisele – RMK ei müü kestvuslepingutega puitu enam vahendajatele ekspordiks ning hindame puidu Eestis väärindamise taset.“
Teiseks, auditi avalikustamise järel olid õhus mitmed teemad, mis vajasid klaarimist. Nimelt auditist võis tekkida kahtlus, et RMK varasema juhtimise ajal pandi toime kuritegu. Prokuratuur on oma hinnangu andnud, öeldes, et kriminaalmenetluse algatamiseks pole auditist tulenevalt ei ajendit ega alust.
Samuti võis auditist järeldada, et RMK on andnud keelatud riigiabi. Marran selgitas, et RMK tellis enne auditi avaldamist analüüsi, mille hinnangul tegu ei olnud riigiabiga. Selleks, et saada täielik veendumus, on RMK koostöös rahandusministeeriumi ja kliimaministeeriumiga otsimas avaliku hankega täiendava analüüsi teostajat ning põhjalik analüüs ja järeldus peaks valmima enne aasta lõppu. Töö teostaja leitakse läbi avaliku riigihanke.
„Kolmandaks, soovime järgmistel kuudel koostöös kliimaministeeriumiga astuda samme, et puidu müüki puudutav oleks üheselt mõistetavalt õigusaktides reguleeritud. Riigivara müük on valdkond, kus osapooled ei peaks tõlgendama, mis on lubatud või lubamatu. Peame jõudma kohta, kus kõik puidu müüki puudutav on üheselt selge,“ ütles RMK juht.
„Minu selge soov on, et järgmised RMK juhatused ei oleks olukorras, kus on vajalik tõlgendada, mida täpselt seadusandja pidas näiteks metsapoliitikat sõnastades RMK rollideks. Peame saama selguse ka selles, kas kestvuslepingud on olnud majandusele kasulikud või kas müügil kestvuslepingutega on saadud maksimaalne võimalik tulu nii RMK-le kui riigile laiemalt. Järgmised kuud võiksid anda selguse, mis peab jõudma ka õigusaktide sõnastusse, RMK teeb kindlasti oma ettepanekud,“ lisas Marran.
RMK tegevused käesoleval aastal:
- Müügilepingutega seotud tarnetega ei alustata enne lepingu allkirjastamist
- Automaatkontrollide sisseviimine müügitehingute vigade avastamiseks
- Korruptsiooni ennetamise meetmete täiendamine ja töötajate koolitamine
- Müügiaruannete aja- ja asjakohastamine
- Müügiviiside hindade võrdluse analüüs (kestvuslepingud / avalik enampakkumine)
- RMK metsamaterjali müügijuhendi uuendamine
- Võimaliku keelatud riigiabi andmise täiendav analüüs
- Avaliku enampakkumise elektroonilise keskkonna loomine
- Kestvuslepingute elektrooniliste müügipakkumiste keskkonna loomise ärianalüüs
- Analüüs valitsuse määruse muutmise vajalikkusest, millele eelneb metsamaterjali hariliku väärtuse arvutamise metoodika väljatöötamine, kestvuslepingute müügikriteeriumite analüüs ja kestvuslepingute mõju analüüs puiduturu stabiilsusele
- RMK poolne sisend valitsuse määruse muutmiseks, millega oleks riigikontrolli rakendamist võimaldavad või vajavad soovitused käsitletud
