RMK metsaandmed: uue metsapõlve rajamine numbrites  13.11

Uus andmekiht annab detailse ülevaate erinevatest töödest kokku 60 000 hektaril, mida RMK metsakasvatajad on jooksva aasta algusest saadik metsas korraldanud. Eelduslik tööde maht aasta lõpuks on ligi 70 000 hektarit.


Pärast igat uuendusraiet läheb raiesmik üle RMK metsakasvatustalitusele. Ettevalmistus metsa uuendamiseks algab maapinna ettevalmistusest, mida sel aastal on jõutud teha ligi 8200 hektaril.

Mullakamarat tuleb moel või teisel töödelda. Nii on istutajatel lihtsam taimi mulda panna ning ka looduslik uuendus tuleb hõlpsamini, sest mulda langevatel seemnetel on paremad võimalused idanemiseks. Tööd sõltuvad kasvukoha niiskustingimustest. Kui on kuiv pinnas, sobib selleks ader, millega küntakse kuni paarikümne sentimeetrine vagu sisse. 

Kui on liigselt märg raiesmik, kasutatakse mätastajat: väike auk, pinnas tagurpidi kõrvale tagasi. Ja kui on n-ö paras pinnas, siis sõidab raiesmikust üle lapilööja, mis tekitab lapi, keerab pinnase kergelt pahupidi üles.

Reeglina toimub maapinna ettevalmistus suve keskpaigast külmade ja lume saabumiseni. Kevadel seda tehes jõuaks kõik järgmiseks kevadeks, mil toimub istutamine, uuesti rohtu kasvada.

Metsauuenduse rajamise ehk istutustöid on tänavu tehtud ligi 9300 hektaril ning selleks on kulunud 18 miljonit metsataime, millest enamiku moodustavad kuused ja männid.


Kolm miljonit taime on kulunud varasemate istutustööde ja looduslikule uuenemisele jäetud lankide nn parendustöödeks ehk metsauuenduse täiendamiseks 3900 hektaril.

Põhjuseks on erinevad tegurid, näiteks põud, külmakergitus, ulukikahjustus jm, mis pole vajalikus mahus kõigil taimedel võimaldanud kasvule minna. Kokku on seega tänavu mulda jõudnud 21 miljonit taime.


Istutustööde raskuskese jääb kevadesse. Tööd algavad sõltuvalt ilmastikutingimustest, kuid enamasti saab pihta hakata aprilli keskpaigas. Kõige rohkem jõuab taimi mulda mais. Kesksuvel jätkavad töötamist istutusmasinad, mille abi vajatakse raskesti ligipääsetavatel niiskematel aladel või istutustehniliselt keerulistel aladel. Istutustööd jagus ka sügisesse, mil pandi kasvama üle 2 miljoni puu.


Pärast taimede istutamist alles suurem töö metsakasvataja vaatest algab. Keskmiselt kulub metsakasvatajal iga raiesmikuga 18 aastat, enne kui kõige intensiivsem etapp metsakasvatustöödes läbitud saab. Hiljem järgnevad juba vajaduspõhiselt harvendusraied ja uuendusraied küpsusaastates.

Pärast taimede istutamist saab järgnevateks aastateks alguse metsauuenduse hooldusperiood. Tänavu on seni tehtud seda enam kui 17 000 hektaril. Pisikeste kuuskede ümbert käiakse viie aasta jooksult niitmas keskmiselt 3 korda. Mändi, kes on palju valgusnõudlikum, käiakse niitmistega keskmiselt kasvule poputamas viie aasta jooksul 5 korda. Lehtpuupuistutega on tööd mõnevõrra vähem.

Puudele tehakse sel perioodil jõudumööda ka ulukitõrjet. Kasutusel on spetsiaalne sõralisi peletav aine, mida selgpritsiga taimede latvadele pritsitakse. Metsakaitsetöid on tänavu tehtud 7300 hektaril.

Edasi järgneb noorendike hooldus ehk valgustusraied, mida tänavu on tehtud 14 000 hektaril. Metsataimede seitsmendal-kaheksandal kasvuaastal tuleb okaspuunoorendikus teha esimene valgustusraie.

Edasi järgneb valgustusraie nelja-viie aasta tagant. Valgustusraied tehakse riigimetsas nii männi kui kuuse puhul keskmiselt kolm korda. Okaspuu vajab ca 10 aasta pikkust edumaad, enne kui saab kiirema kasvuga lehtpuud sisse lubada ja hakata segametsa kujundama.

Seega iga kunagise raielangi peal käib RMK metsakasvataja paarikümne aasta jooksul kokku 7-8 korda erinevaid töid tegemas.

Metsaandmete senised kihid

Käesolev metsakasvatuse ülevaade on neljas peatükk RMK metsaandmete kogus.

Varasemalt on avaldatud sissejuhatava peatükina ja laiema pildi loomiseks ülevaade metsasuse kohta maailmas tervikuna ning kitsamalt Euroopas ja Eestis.

RMK metsaandmete kogu teine peatükk annab ülevaate riigimetsast detailsemalt – metsamaa jagunemisest puuliigi, vanuse või metsakategooria järgi. Samuti saab näiteks vaadata, kui suurel pindalal erinevas vanuses metsad Eesti maakondades kasvavad.

Kolmandas peatükis leiab jooksva ülevaate sellest, kui palju on RMK teinud jooksval aastal uuendusraieid. Väljatöötamisel on eraldi peatükid ka looduskaitse ja külastuskorralduse kohta.

RMK alustas tänavu riigimetsa kohta andmete koondamist ühele platvormile seetõttu, et andmed oleks varasemast hõlpsamini kättesaadavad ning ülevaate saamine riigimetsa käekäigust oleks kasutajasõbralikum.

RMK jagab avalikkusega nn operatiivandmeid. Enamik graafikutest uueneb RMK koduleheküljel kord ööpäevas, seda juhul, kui RMK-l on metsade kohta laekunud värskemat infot metsakorraldajatelt või kaugseirest.

Keskkonnaportaalist saab ülevaate Eesti metsade kohta tervikuna.