Vasalemma jõele rajatakse paisjärve asemele tehiskärestik 01.08

Harjumaal Saue vallas algavad augustis Vasalemma jõele rajatud Ruila paisu lammutustööd, et taastada kunagine jõesäng ja rajada tehiskärestik. Selle tulemusena paranevad oluliselt Vasalemma jõe lõheliste elu- ja rändetingimused.

Avalikult peetud arutelud tehiskärestiku rajamise teemal toimusid juba 2022. aasta sügisel, misjärel valmisid projektid. RMK taastab jõesängi ja asendab paisjärves asuva tuletõrje veevõtukoha veemahutiga. Saue vald lammutab paisu ja täidab paisjärve ala pinnasega. Paisjärv lasti veest tühjaks juba 2023. aastal.


Saue vallavanem Andres Laisa sõnul ei ole Ruila paisjärve seisund juba pikka aega hea. „On oluline paisjärved mudast puhtad hoida, see on mahukas investeering ja arvestatav püsikulu, mida kohapealsed looduslikud tingimused ei soosi,“ ütles vallavanem. „Veevoolu taastamisega püüame taasluua atraktiivset, keskkonnasõbralikku ja miljööväärtuslikku elukeskkonda,“ lisas Laisk.


20. sajandi alguses oli Eesti jõgedel üle 800 vesiveski, et vili saaks jahvatatud ja palgid saetud. Veejõu kasutamiseks oli vajalik koguda vesi paisu taha. Tänaseks on paisud lagunemas, paisjärved oma tähtsuse minetanud ja takistavad kalade rännet kudemispaikadesse.


„Vasalemma jõgi on üks ajaloolistest lõhejõgedest Eestis. Selliseid jõgesid on meil vaid 11. Soovime anda oma panuse jõe hea tervise taastamisse,“ näeb Andres Laisk projekti vajalikkust.

Ruila paisu lammutamise, tehiskärestiku rajamise ja kunagise jõesängi taastamise ajaks rajatakse piirkonda ajutine möödavool, piki mida jõgi ehituse ajal kulgeb. Lõpuks kindlustatakse ennistatud jõesängi kaldad, taastatakse haljastus ja ligipääsutee.

RMK looduskasutuse valdkonna juhatuse liige Kristjan Tõnisson ütles, et RMK on juba aastaid tegelenud muude looduskaitsetööde seas ka vooluveekogude tervendamisega, mille eesmärk on kõrvaldada Eesti jõgedelt siirdekalade rändetõkked. „Suur osa kunagi rajatud paisudest on praeguseks amortiseerunud ja algset otstarvet neil enam pole,“ kirjeldas Tõnisson olukorda.

„Jõgedele ehitatud paisud on üks peamine põhjus, miks rändekalade populatsioon Eesti jõgedes oluliselt kahanes ja mõnes jões koguni välja suri. Paisude tõttu ei pääse kalad ajaloolistesse kudemispaikadesse, lisaks muudab voolu takistamine vee temperatuuri ja kvaliteeti ning paisjärvedesse kuhjunud setted võivad amortiseerumisest tingitud paisu purunemisel tekitada arvestatava keskkonnakahju“ lisas ta.

Vasalemma jõgi on koduks rohkem kui 20 kalaliigile. Lisaks lõhele elab seal näiteks veel võldas ja jõesilm.

Eelmisel sügisel likvideeriti Vasalemma jõelt kõige suudmepoolsem takistus – Vanaveski pais, mille kadumisega said kalad senise 4,7 kilomeetri asemel 32 kilomeetrit rännuteed ehk Ruilani.

„Koostööd Saue vallaga oleme saamas asjad niikaugele, et Vasalemma jõgi on peagi suurtest rändetakistustest täiesti vaba,“ rõõmustas Kristjan Tõnisson.

Töid Ruilas teostab BauEst OÜ, need kestavad plaanide kohaselt 2024. aasta oktoobri lõpuni. Projekti maksumus on 220 000 eurot käibemaksuta. Kulud jagunevad RMK ja Saue valla vahel võrdselt. Töid rahastatakse osaliselt Euroopa Ühtekuuluvusfondi projekti „Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine“ eelarvest.