RMK murrab 15 levinud müüti metsamajandamisest

RMK on koondanud kokku 15 müüdiks saanud ja tõele mitte vastavat levinud väidet metsa ning selle majandamise kohta ja lükkab need faktidele tuginedes ümber.

1. MÜÜT Mets saab kohe otsa

Tõde: Pool ehk 51,3% Eesti maismaast on metsaga kaetud. Metsamaa pindala sõltub Eesti tingimustes sellest, kui palju ja kus me metsal kasvada laseme, kuna Eesti kuulub maastikult ja taimkattelt parasvöötme metsavööndisse. Seega, kui harime metsamaa põlluks, siis seal mets enam kasvada ei saa; kui me enam põldu ei hari, kasvab mets ajapikku tagasi. Alates 1942. aastast on metsamaa pindala kasvanud ligi miljoni hektari võrra (859 525 ha, SMI 2019).

RMK hallata on omakorda ligi pool (45%) Eesti metsamaast ehk RMK aastaraamatu 2022 järgi 1054 421 hektarit. Sellest range kaitse all on 31,8% (335 100 ha), majanduspiirangutega 9,2% (96 961 ha) ja majandatavat metsa 59,0% (622 360 ha). Seega pindalaliselt on kaitse all iga kolmas hektar, mis kokku teeb Hiiumaa pluss Saaremaa suuruse ala.

Aasta-aastalt on rangelt kaitstavate riigimetsade pindala suurenenud. Aastal 2021 kehtis range kaitserežiim 30,2% riigimetsale, aastal 2022 oli range kaitse all 31,1% RMK halduses olevast metsast. Rangelt kaitstavad metsad paiknevadki valdavalt riigimetsades.

Riigimetsas toimub uuendusraie mahu arvutus pindala järgi. Arvutatakse nn arvestuslank, mis on aasta uuendusraiete optimaalne pindala. Arvutusi tehakse selleks ettenähtud valemite abil ja eraldi kõikide põhiliste puuliikide kohta. Uuendusraie maht saadakse raiutava pindala korrutamisel küpsete puistute hektaritagavaraga.

Riigimetsas lubatud uuendusraie iga-aastase pindala kinnitab keskkonnaminister. Arvestuslanki on riigimetsa puhul kasutatud kogu Eesti riigimetsa ajaloo jooksul, seega juba sada aastat.

Veidi enam kui ühe miljoni hektari metsamaa kohta on RMK andmebaasis 590 000 erineva metsaosa kirjeldust kõiki metsa sellel ühel metsaosal kirjeldavate parameetritega, mille põhjal tehaksegi otsus, kui palju ja mis liiki raiet on riigimetsas mõistlik teha. Uuendusraie pindala arvutused tehakse puuliikide kaupa – mänd, kuusk, kask, haab, sanglepp ja hall-lepp.

Kui raiume riigimetsi senisel põhimõttel ning kaitstavate metsade pindala jääb samaks ja need arenevad omasoodu, siis arvutused näitavad, et 200 aasta pärast on meil kõige enam puutumatuid loodusmetsi ning ühtlaselt kõigis vanustes alla 100-aastaseid metsi.

Järeldus: Mets ei saa otsa.

2. MÜÜT Vana mets on juba otsa saanud

Tõde:  36% Eesti metsadest on üle 60 aasta vanad. Eesti metsa vanus peegeldab seejuures Eesti ajalugu. Praeguseks raieküpseks ehk 60–100-aastaseks saanud metsade sünd langeb kokku esimese Eesti Vabariigi tekkega ja kasvanud raiemahu, II maailmasõja, küüditamiste ja peremeheta jäänud maade metsastumisega.

Metsa vanust tasub aga hinnata puuliigiti, sest puude iga on erinev. Kui näiteks 70-aastane männik on parimas keskeas, siis sama vana kaasik ja kuusik on juba küpsed, haavik vana ja hall-lepik juba haruldaselt vana.

Riigimetsa männikutest enamik on 60–100-aastased. Üle 100-aastaseid männikuid on 29% ja üle 120-aastased 15%. Kaasikuid on enim 60–80 vanuseklassis, 15% kaasikutest on üle 80-aastased. Kõige ühtlasema vanuselise jaotusega on kuusikud. Üle 80-aastaseid kuusikuid on 17% ja üle 100-aastaseid 9%. Haavikutest on 55% üle 40-aastased, enam kui 70-aastaseid haavikuid on 40%.

Riigimetsa küpsetest metsadest on 65% kaitse all. See peaks hajutama kartused, et vanad metsad saavad RMK metsast viimseni raiutud.

Järeldus: Vana mets ei saa otsa.

3. MÜÜT Metsi polegi vaja üldse majandada

Tõde: Mets saab ilma inimeseta hakkama, aga inimene metsata mitte. Eesti rahvas vajab puitu kütteks, ehituseks, mööbliks, paberiks ja paljuks muuks. Puitu kasutada on seejuures praeguses kliimakriisi kontekstis vägagi tervitatav – puud seovad kasvades süsinikku ja puit pakub materjalina arvestatavat alternatiivi nii plastile, terasele, betoonile kui ka mitmesugustele naftasaadustele.

Selleks, et puitu kasutada, tuleb metsi majandada. Muul viisil puidust tooteid valmistada ei saa. Eestis on nii metsandus kui ka metsateadus pikkade traditsioonidega ning metsatöid teevad õppinud inimesed. Riigimetsas ilma vastava hariduseta töid teha ei tohigi. Samuti on Eestis metsandus seaduslikul tasandil reguleeritud selliselt, et oleks tagatud metsade uuenemine ja jätkusuutlik kasutamine.

Kui metsaraiet piirata Eestis või mujal Euroopas, siis suurenevad raiemahud teistes piirkondades, sest nõudlus puidu järele jääb. Sageli aga seal, kus metsandus ja puidutööstus on vähem jätkusuutlikud kui meil, seda nii kliimamuutusi kui elurikkust silmas pidades.

Järeldus: Seega, praeguse ühiskonnakorralduse juures on vaja metsi majandada.

Foto: Kaupo Kikkas

4. MÜÜT Metsa raiutakse liiga palju

Tõde: Praeguse metsanduse arengukava järgi on hinnatud raiemahuks, mis tagab Eestis metsa kestmise pikema aja jooksul,12–15 miljonit tihumeetrit aastas. Sellist raiemahtu ei ole kunagi saavutatud. Eesti aastane raiemaht on püsinud aastaid 10 miljoni tihumeetri juures, aastal 2020 raiuti hinnanguliselt 10,6 miljonit tihumeetrit. Kui see maht jagada 600 000 Eesti leibkonna vahel teeb see 17,7 tihumeetrit iga leibkonna peale. Kas seda on palju?

RMK ei ole nõus väitega, et raiutakse liiga palju. Metsapoliitikaga kokkulepitud võimalikke raiemahte ei ole ületatud. Metsapoliitika aga arvestab meie metsade jätkusuutlikkuse vajadusega. Kritiseerides puidu kui kõige kiiremini taastuva loodusvara kasutamist, ütleme me tegelikult, et meid ei huvita, mis toormaterjale me oma mugava elu jaoks tarvitame. Globaalselt on väga suur vahe, kas elanikkond oma mugavuste jaoks tarbib mittetaastuvaid loodusvarasid või kasutab selleks puitu.

Ka kliimamuutustega kohanemise arengukava elluviimise käigus Keskkonnaministeeriumi tellimusel valminud raport „Mets ja kliimamuutused“ peab Eesti senist raiemahtu jätkusuutlikuks. “Metsa tuleb majandada jätkusuutlikult, säilitades ja parandades metsa keskkonna-alaseid, majanduslikke ja sotsiaalseid väärtusi nii praeguste kui tulevaste põlvkondade hüvanguks,” ütleb raporti üks peamisi koostajaid, Cambridge'i ülikooli kliimamuutuste majanduse vanemteadur Annela Anger-Kraavi. „Jätkusuutlik metsamajandamine peaks arvestama võimalike kliimamuutuste mõjudega metsale ja aitama metsal kliimamuutustega kohaneda.“

Aastaseks keskmiseks raiemahuks pakub raport 10–12 miljonit tihumeetrit, arvestades seejuures süsinikubilanssi, metsatööstuse varustatust puiduga, metsa tagavara ja vanuselise jaotuse muutusi. Uuendusraiete maht raieringi jooksul võiks olla keskmiselt 8–9 miljonit tihumeetrit aastas.

Riigimetsa on miljon hektarit ja raiemaht on viimastel aastatel püsinud 3,8 ja 4 miljoni tihumeetri vahel. Võrdluseks, et kui 1925. aastal oli riigimetsa ligi 700 000 hektarit, siis raiuti neis 3 miljonit tihumeetrit.

Järeldus: Metsi ei raiuta liiga palju.

Foto: Aldis Toome

5. MÜÜT Siin ja täna seda konkreetset metsa ei tohi raiuda

Tõde: Metsa raiutakse siis, kui seda on ühiskondliku kokkuleppe (metsaseaduse) alusel kõige mõistlikum puiduna kasutusele võtta, et siis uus metsapõlv uuesti kasvama panna.

Raieid planeeritakse vastavalt metsa vanusele ja kohalikele tingimustele. Kõige enne raiutakse metsad, mis on vanemad või mille tervislik seisund on halb. Iga metsa aeg saab ükskord otsa, ka nende, mis asuvad asulate läheduses ja mis on justkui alati muutumatul kujul olemas olnud. Mets vananeb ja muutub meie tahtest hoolimata, seda ei ole võimalik konservina säilitada. Vanad kuusikud hakkavad tasapisi looduslikult asenduma lehtpuudega ja võsastuma. Metsi majandades on võimalik neid kujundada ka kaugemas tulevikus kõiki inimese vajadusi rahuldavateks metsadeks, et nad kasvataksid väärtuslikku puitu, et seal oleks hea jalutada ja puhata ning neis olevad loodus- ja pärandkultuuri väärtused oleksid säilinud.

Riigimetsas planeeritakse raied vastavalt metsa vanusele ja eesmärgiga tagada nende ühtlasem vanuseline jagunemine. Veidi enam kui ühe miljoni hektari metsamaa kohta on RMK andmebaasis 590 000 metsaeraldiste täpset kirjeldust. Otsus, kui palju ja mis liiki raiet on riigimetsas mõistlik teha, langetatakse nende kirjelduste alusel teadmiste põhiselt, mitte tunde järgi. Riigimetsa aastase uuendusraie mahu kinnitab keskkonnaminister arvestades metsa olemit, mitte riigieelarve rahavajadust. Uuendusraie pindala arvutused tehakse puuliikide kaupa – mänd, kuusk, kask, haab, sanglepp ja hall-lepp.

Järeldus: Metsi raiutakse vaid kaalutletult ja vajaduspõhiselt.

6. MÜÜT RMK teeb liiga palju lageraiet

Tõde: Kui me võtame metsast puidu kasutusele, siis peame vastavalt metsaseadusele metsa uuendama – kindlustama, et samal kohal hakkaks kasvama tulevikus meile samasugust väärtust andev mets. Eesti tingimustes on kõige tulemuslikum uuendada metsa lageraiega, millega luuakse taimede kasvuks soodsad valgustingimused. Looduslikult on lageraiele sarnaseid tingimusi varem loonud tormid ja põlengud.

RMK ei ole ka turberaie vastu. Kui turberaiega on võimalik metsa uuendada, siis me seda ka teeme. Kahjuks on see võimalik ainult liivastes palu- ja nõmmemännikutes. Riigimetsas on selliseid kasvukohatüüpe umbes 6%. Mujal ei anna turberaie soovitud tulemust, sest männi- ja kuusetaimedele ei jagu vana metsa varjus piisavalt valgust ja toitaineid. Looduslikult asustavad lageda ala esmalt kiirekasvulised põõsad ja lehtpuud, mille varjus jäävad väärtuslikumad puuliigid konkurentsis alla ega saa kasvada.

Lihtne on nõuda lageraie keelamist, kuid väga raske on sundida kuuse- ja männitaimi kasvama kehvades valgustingimustes. Võttes metsast valikraiega ainult palgipuu välja ja jättes uuenemise looduse kanda, ei ole see tulevaste põlvede seisukohalt vastutustundlik käitumine. Meie eesmärk on tagada, et ka tulevikus kasvaksid meil terved ja tugevad metsad, mistõttu on selle saavutamiseks vajalik raieliik teisejärguline. Hästi maastikku planeeritud lageraie võib ka silmale talutav olla.

Järeldus: RMK teeb raieliigi valikul kaalutletud otsuse ega piirdu ainult lageraiega, kui mõni teine raieliik on sobivam.

7. MÜÜT Puidu eest saadud rahast pole mingit kasu

Tõde: Puidu müügist saadud tulust osa läheb dividendidena riigieelarvesse ja ülejäänud investeerime tagasi metsa: taimekasvatuseks, noore metsa hoolduseks, looduskaitsetöödeks, puhkevõimaluste arendamiseks ning metsateede ehitamiseks ja hooldamiseks. Samuti metsateaduse arengusse.

Järeldus: Metsamajandamisel teenitud tulust saab kasu kogu Eesti rahvas.

8. MÜÜT RMK paneb kasvama puupõllud

Tõde: Enamik metsi, kus meile meeldib nautida metsailu, on inimese abiga selliseks saanud. Neis on tehtud kunagi harvendus- ja valgustusraiet ning hooldatud metsauuendust. Kas me tunneme end seal ebamugavalt ja kujutame ette, et oleme puupõllul? Ei, meile meeldib seal. See on mets. Istutatud taimede arv on vaid üks näitaja ja istutamine kõigest üks viis metsa uuendada. Ligi 20% raiesmikest jääb looduslikule uuenemisele, kus kasvukohatingimustest tulenevalt uueneb raiesmik sobilike puuliikidega looduse abil, valdavalt lehtpuudega. Uuendamisel lähtume mulla viljakusest ja niiskusest ning teeme otsuse, milline puuliik oleks konkreetsesse kohta sobivaim ja millist metsa soovime seal 100 aasta pärast näha. RMK noorendikest on 75% seganoorendikud, kus kaaspuuliikide osakaal on rohkem kui 10% koosseisust.

Järeldus: Nagu varem inimkäe läbi uuendatud metsadest on saanud tänased liigirikkad metsad, nii ka edaspidi riigimets on ja jääb liigirikkaks.

9. MÜÜT Harvesterid ja teised suured metsatöömasinad on kurjast

Tõde: Tänapäevased metsatöömasinad on töötegijale turvalised ja loodud metsatöö lihtsustamiseks. Riigimetsas tohivad tööd teha kindlatele kriteeriumidele vastavad masinad ja väljaõppinud masinajuhid, see on sisse kirjutatud ka hanketingimustesse.

Harvester on ka kõige kuluefektiivsem töövahend. Tõenäoliselt ei ole paljud nõus maksma oma küttepuu eest oluliselt kõrgemat hinda selle nimel, et töö teeks ühe inimese ja harvesteri asemel ära 30 saemeest, kes kõik soovivad selle eest palka saada. Harvester teeb ära ka kogu arvepidamise ja andmete edastamise infosüsteemidesse.

Samuti ei nõua me teiste valdkondade inimestelt töövahendites mitukümmend aastat tagasi minemist, rääkimata sellest, et oleksime ise valmis autosid hobuvankritega asendama.

Töövõtjatega sõlmitud lepingu järgi ei tohi teha metsa sügavaid roopaid. Selle vältimiseks on vaja raieaega planeerida, vihma ajal loobuda pehme pinnasega metsa minekust, panna oksapadi tee tugevdamiseks, külmal ajal teha talitee jne. Kui roopad ikkagi tekivad, on nõue, et need tuleb tasandada.

Järeldus: Tänapäevased metsatöömasinad loovad metsatööde tegijale turvalisema töökeskkonna ja lihtsustavad tööd.

10. MÜÜT Raiutakse ka rangelt kaitstavatel looduskaitsealadel

Tõde: Looduskaitsealade sihtkaitsevööndites ja teistel rangelt kaitstavatel metsamaadel tavapäraselt metsa ei majandata. Seal tehakse vastavalt vajadusele kaitsealuste liikide ning elupaikade säilitamiseks ja taastamiseks vajalikke looduskaitsetöid. Näiteks soode loomuliku veerežiimi taastamiseks tuleb teiste tööde seas eemaldada kuivendamise tulemusel kasvama hakanud puud. Samuti tehakse raietöid poollooduslike koosluste taastamiseks. Kaitsealade piiranguvööndites tehakse metsamajanduslikke töid vastavalt kaitse-eeskirjades kehtestatud nõuetele.

Järeldus: Tavapärane metsamajandamine toimub vaid majandusmetsas.

11. MÜÜT Metsade majandamine mõjub elurikkusele hukatuslikult

Tõde: Elurikkus ja loomad-linnud saaksid inimeseta hakkama, kuid inimene ilma puiduta mitte. Mis hinnaga ja milliseid kompromisse tehes me puidu kasutusele võtame, on ühiskondliku kokkuleppe küsimus.

Praegused metsad on samuti elurikkad, metsades leidub nii neid liike, kes armastavad noort metsa (isegi lageraielanki) kui ka keskealist metsa, lehtpuumetsa, segametsa, vana metsa jne. Samaväärse elurikkusega metsa soovime endast jätta ka tulevastele põlvedele. Selleks kasutame metsas toimuvatele looduslikele protsessidele võimalikult sarnaseid metsamajanduslikke võtteid. Samuti lähtume sellest, mis on tehniliselt võimalik, majanduslikult läbiviidav ja ökoloogiliselt põhjendatud. Need põhimõtted on kirjas ka riigimetsa metsamajandamise heas tavas, mille üks osa on kevadine nn linnurahu.

Kuigi lageraielanki nähakse metsa lõpuna ja metsaliikide täieliku hävinguna, loob see siiski eluvõimaluse paljudele taime- ja loomaliikidele. Pärast raiet muutub ala valgusküllasemaks, toitainerikkamaks ja niiskemaks – kõik vajalikud muutused, mida on ajalooliselt siinses maastikus looduslikult põhjustanud ka tormimurrud ja põlengud.

Lageraielangil välja kujunevad kooslused olenevad metsa kasvukohatüübist ja mulla viljakusest. Männimetsast võib mustika asemel leida pohla. Männikute raiesmikel saavad kasvuhoo sisse ka kanarbik ja põdrakanep, kevadeti võib sealt leida kogritsaid. Kuusikute raiesmikele tuleb esimestel aastatel metsmaasikas, raiesmikele jäetavad oksavaalud on head kasvukohad aga vaarikatele.

Lagedatel aladel kasvavad õitsvad taimed pakuvad elupaika päevaliblikatele. Inimesele pakub langile tekkiv liigirikkus aga marjade, ravimtaimede ja ürtide kõrval ka mett. Nimelt toovad mesinikud aina enam mesitarusid suviseks korjeajaks raiesmikule, kus on tagatud puhas keskkond ja pestitsiidivaba mahemesi. Nooremas metsas käivad toitu noolimas põdrad, metskitsed ja hirved. Samuti on see lindude pesitsemispaigaks. Inimene saab noppida sealt marju ja seeni.

Järeldus: Eri liigid vajavad eri vanuses metsi.

Foto: Jarek Jõepera

12. MÜÜT RMK ei kaasa kogukondi

Tõde: Kohalikke kogukondi või elanikke kaasatakse metsatööde planeerimisse aladel, mille majandamisega kaasneb kõrgendatud avalik huvi (KAH). Enamasti seisneb kaasamine selles, et RMK annab varakult teada raieplaanidest, kuulab kohalike ettepanekuid, selgitab tehtavate otsuste põhjusi ja keskendub mõistlike kompromisside leidmisele, mille juures märksõnadeks on maastikuline planeerimine, metsade looduslikud piirid ja tingimused. Metsatööde kavade projektid, laekunud ettepanekud koos tagasisidega ja lõplikud kavad avaldatakse RMK kodulehel.

Järeldus: Kõrgendatud avaliku huviga aladel kaasab RMK kohaliku kogukonna, tutvustab planeeritavaid raietöid ja võimalusel arvestab ettepanekutega.

13. MÜÜT RMK rikub säästva metsamajanduse nõudeid

Tõde: Kuigi meedias kõlavad väited, et RMK rikub säästva metsanduse sertifikaatide nõudeid ja ei arvesta metsi majandades loodusväärtusi, siis nii see pole. RMK metsade majandamist hinnatakse iga-aastaste rahvusvaheliste audititega ning mitte kordagi ei ole leitud ühtki sellist mittevastavust, millega kaasneks sertifikaadi peatamine või tühistamine.

RMK omab FSC metsamajandamise ja tarneahela sertifikaati järjepidevalt juba alates 2002. ja PEFC metsamajandamise sertifikaati 2010. aastast, kusjuures sertifikaatide taotlemine ja hoidmine on RMK jaoks vabatahtlik.

Järeldus: RMK tegevus vastab rangetele säästva majanduse nõudeid esitatavatele sertifikaatidele.

14. MÜÜT Kliimamuutused ja metsamajandus on seotud vaid raietegevuse ettekäändeks

Tõde: Tänapäeva ühiskond vajab toimimiseks suurtes kogustes nii toorainet kui ka energiat ning praegune majanduslik heaolu ja areng põhinevad peamiselt fossiilsete ehk taastumatute ressursside intensiivsel kasutamisel. Samas, arvestades nende ressursside piiratust ja kasutamise kahjulikku mõju keskkonnale ja kliimale, pööratakse üha suuremat tähelepanu taastuvate loodusvarade kasutamisele. Selles osas on metsal ja puidul tulevikuühiskonnas täita väga vastutusrikas roll.

Juba praegu pakub puit nii plastile, terasele, betoonile kui ka mitmesugustele naftasaadustele arvestatavat alternatiivi. See suurendab metsanduse tähtsust, kuid ühtlasi toob endaga kaasa vajaduse majandada metsi veelgi efektiivsemalt, aga samas jätkusuutlikult ning säästlikult. Suurema surve metsade majandamisele põhjustab nõudlus puidu järele, nii kohalikul kui ka globaalsel tasandil.

Eestis on metsa tagavara suuresti tänu metsamajandusele viimase 60 aasta jooksul oluliselt suurenenud. Istutamine ja noore metsa hooldamine aitavad suurendada süsiniku sidumist metsades ja on kliimamuutuste leevendamisel tänuväärne samm. Samas tuleb arvestada, et boreaalsetes ja parasvöötme metsades seotakse süsinik pikema aja jooksul kui troopilistes metsades, samas võib raie vabastada suurel hulgal talletatud süsiniku lühikese aja jooksul. Selleks, et selgitada raiete mõju süsinikuringele, viidi Maaülikooli teaduri Veiko Uri eestvedamisel ja RMK toetusel aastatel 2015 –2018 läbi kompleksuuring. Uuringu tulemustel saab julgelt öelda, et Eestis laialt levinud mustikamännikute ja jänesekapsakaasikute raiesmikud võivad muutuda süsinikku siduvateks ökosüsteemideks lühikese aja jooksul, juba seitsme aasta vanuselt.

Peamine soovitus metsakasvatajale, kes tahab metsavaru suurendada, on kiirelt ja efektiivselt raiesmik uuendada, sest süsinikku seob rohkem just kasvav mets. Tähtsal kohal on ka hooldusraied. Ühelt poolt saame hooldatud puistutest kvaliteetsemat puitu, millest valmistatud tooted on enamasti pikema elueaga ja võimaldavad seega süsinikku kauem „lukus“ hoida. Teisalt on hooldatud puistutest saadav kogu puiduproduktsioon metsa eluringi jooksul suurem, sest võetakse kasutusele see puidu kogus, mis muidu jääks metsa lagunema ning läheks süsinikuna tagasi atmosfääri.

Allikas Veiko Uri, Kristi Parro „Kuidas mõjutab metsade majandamine süsiniku sidumist?“ Ajakiri Metsamees nr 1 (135) / 2019.

Järeldus: Tark metsamajandamine aitab võidelda kliimamuutustega.

15. MÜÜT Eesti saaks hästi hakkama ilma metsasektorita

Tõde: Metsa- ja puidusektoris tegutseb Eestis ligikaudu 3900 ettevõtet. Metsa- ja puidusektor annab otseselt tööd enam kui 30 000 inimesele, mis moodustab 6,8% kõikide ettevõtete töötajatest. Kaudset ja kaasnevat mõju arvesse võttes loob sektor üle 56 000 töökoha (Metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüs 2021, Ernst & Young Baltic AS). Metsa- ja puidusektoril on oluline panus maapiirkondade toimetulekusse. Eriti märkimisväärne on see Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti tööhõives, moodustades mõlemas piirkonnas ligi 14% kogu regiooni tööhõivest.

Kogu metsa- ja puidusektori hinnanguline kogulisandväärtus on 2,184 miljardit eurot, mis moodustab ligikaudu 13,8% kogu Eestis loodavast lisandväärtusest. Kahe aastaga on metsa- ja puidusektori kogulisandväärtus kasvanud 12,2%.

Järeldus: Metsasektor on olnud ja on ka tulevikus väga arvestatav ja oluline majanduse osa.

Kasulikke viiteid:
Ajalugu: Millal istutati, millal laastati? Delfi 19.08 2018
Metsa otsalõppemise lõputu vaev, RMK loodusblogi, Metsamees
Uuendusraie arvestuslank