Pärnumaal katsetatakse uudset soo taastamise viisi 10.09

Eestis on 9000 hektarit korrastamata turbakaevandusalasid ehk jääksoid. Need on ilma taimestikuta, äärmiselt tuleohtlikud kuivad alad, justkui pruunid kõrbed. Selleks, et endistel turbakaevandusaladel käivituksid looduslikud taastumisprotsessid, katsetab RMK koostöös Tartu Ülikooliga soode taastamisel erinevaid meetodeid.

„Varem on Eestis turbasamblakülvi testitud käsitsi väikestel proovialadel. Kanada eeskujul katsetame Eestis esmakordselt soodele iseloomuliku turbasamblavaiba taastumise kiirendamiseks turbasambla mehhaniseeritud külvi, mis tähendab, et kämblasuurused turbasambla fragmendid laotatakse masinaga ühtlaselt maapinnale ja kaetakse niiskuse hoidmiseks põhuga. Seejärel tõstetakse alal veetase turbasammalde kasvamiseks piisavale kõrgusele,“ ütles RMK looduskaitseosakonna spetsialist Ants Animägi.

Eri metoodikate edukuse testimiseks on Maima jääksoo jagatud 15 alaks: 12 alal testitakse eri taastamise viise ja 3 ala on jäetud n-ö kontrollaladeks, kus taastamistöid ei tehta. Nii saadakse infot, mille najal tulevikus soode taastamise metoodika valikul teadlikumaid otsuseid teha.

Animägi sõnul on jääksoode taastamine oluline mitmel põhjusel. „Veetaseme tõstmisel likvideeritakse ülisuur tuleoht. Teisalt on sood tohutut hulka süsinikku salvestavad ökosüsteemid, kuid alandatud veetasemega ja taimestikuta turbakaevandusaladelt eraldub igal aastal üle 2 tonni süsinikku hektari kohta, mis kiirendab kliima soojenemist. Taastamistööde järel hakkavad sood jälle süsinikku siduma, kuna luuakse soodsad tingimused turba tekkeks ning soodele tüüpilise elustiku taastumiseks. Lisaks on sood elupaigaks mitmetele üle Euroopa haruldastele taime- ja loomaliikidele, näiteks käpalistele, rabapüüle ja kaljukotkale.“

Maima jääksoo taastamistööd teostab RMK hanke võitnud Tekamer OÜ (kokku 70 hektaril). Taastamistöö projekti koostas OÜ Inseneribüroo STEIGER. Töid rahastab 85% ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.

Eestis hakati soid taastama kümme aastat tagasi ja selle aasta lõpuks saab uue elu juba 12 500 hektarit ehk enam kui Vormsi saare jagu soid ja soometsi. Endiseid kaevandusalasid on RMK eestvedamisel taastatud ligikaudu 1000 hektaril, millest olulisemad on Lahemaa rahvuspargis Viru ja Hara raba jääksoo, Jõgevamaal Laiuse jääksoo, Hiiumaal Määvli raba jääksoo ja Põlvamaal Arramäe raba jääksoo.

Maima jääksoo taastamise lugu ja pildid on leitavad RMK loodusblogis.

Lisainfo:
Ants Animägi
RMK looduskaitseosakonna spetsialist
ants.animagi@rmk.ee
+372 511 6458

Sille Ader
RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja
sille.ader@rmk.ee
+372 5666 5896