RMK murrab 15 levinud müüti metsamajandamisest  17.06

„Juba mitu aastat käib metsa majandamise teemal ühiskonnas terav vaidlus. Eesti elanikele on viidud teadmine, et mets on kohe-kohe otsa lõppemas ja loodus hävimas. Ning teemaga kursis olevaid inimesi ei lohuta ka teadmine, et täpselt sama juttu rääkisid „teadjamehed“ juba 50 ja 100 aastatki tagasi. Ometi on tänane metsapindala Eestis viimase sajandi suurim ja kasvab veelgi. Selleks, et inimestel oleks lihtsam leida fakti- ja teadmispõhiseid vastuseid, kuidas metsaasjadega Eestis tegelikult on, kummutab RMK 15 enamlevinud müüti metsamajanduse kohta,“ lausus Aigar Kallas, RMK juhatuse esimees.

Näiteks on üha enam levimas arvamus, et RMK raiub liiga palju. Enam kui kolmandik (üle 36%) riigimetsast ehk iga kolmas hektar on kaitse all ja seal tavapärast metsade majandamist ei toimu. Võrdlusena, see on sama suur ala kui Saaremaa ja Hiiumaa kokku. Metsa majandatakse vastavalt ühiskondlikule kokkuleppele, seaduste ja kordade kohaselt, mistõttu inimesed saavad kindlad olla, et metsa majandatakse heaperemehelikult ning mets ei lõpe otsa.

Ka lageraieid tehakse vastutustundlikult ja kui võimalik, siis eelistatakse muid raieliike. Paraku tuleb lageraiet teha sagedamini kui teisi raieliike. Näiteks turberaie on võimalik ainult liivastes palu- ja nõmmemännikutes, mida riigimetsas on vaid umbes 6%. Lihtne on nõuda lageraie keelamist, kuid väga keeruline on sundida kuuse- ja männitaimi kasvama neile sobimatutes valgustingimustes.

Eri liigid vajavad eri vanuses metsi, isegi lagedaid alasid. Kuigi lageraielanki nähakse metsa lõpuna, loob see siiski eluvõimaluse paljudele taime- ja loomaliikidele. Raiejärgselt muutub ala valgusküllasemaks, toitainerikkamaks ja niiskemaks – neid muutusi on ajalooliselt siinses maastikus põhjustanud ka tormimurrud ja põlengud. Raiesmikel jätkub eluring, valgusküllase ala vallutavad rohttaimed, mis on toiduks närilistele ja need omakorda väiksematele kiskjatele ja röövlindudele. Inimesele pakub langil tekkiv liigirikkus maasikate, vaarikate, ravimtaimede ja ürtide kõrval ka mett, sest taimede õied on toidubaas mesilastele, samuti päevaliblikatele. Aja möödudes liigub edasi metsa eluring ja lisanduvad puud, kuni taas on sirgunud mets.

Levinud on ka valeväide, et RMK rajab puupõlde, kus ei ole elurikkust. Tõde on, et suur osa praeguseid metsi, mille eest protestijad seisavad, on ka meie esivanemate istutatud. Nagu neist metsadest sirgusid liigirikkad metsad, võime olla kindlad, et ka täna istutatud metsad on varsti taas sama liigirikkad. Elurikkus ja loomad-linnud saaksid ka inimeseta hakkama, kuid inimene ilma puiduta mitte. Juba praegu pakub puit nii plastile, terasele, betoonile kui ka mitmesugustele naftasaadustele arvestatavat alternatiivi.

Loe vastuseid enimlevinud müütidele RMK kodulehelt.

Lisainfo:
Sille Ader
RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja
e-post: sille.ader@rmk.ee
telefon: 5666 5896