Virumaa veed puhtaks

LIFE IP CleanEST projekti rahastusleping LIFE17 IPE/EE/00007 sõlmiti Keskkonnaministeeriumi ja Euroopa Komisjoni vahel 14.12.2018. Projekt kestab 10 aastat ning tema kogumaksumus on 16,7 miljonit eurot, millest 10 miljonit rahastab Euroopa Komisjon ning 6,7 miljonit jaguneb riigieelarve ja SA KIK rahastuse vahel.

Projekti juhib Kliimaministeerium ja Riigimetsa Majandamise Keskus on projekti partner. Kokku on partnereid 23: Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Keskkonnainspektsioon, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Eesti Geoloogiateenistus, Maaeluministeerium, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, Teaduskeskus AHHAA, Eesti Rahvusringhääling, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Rakvere linn, Narva linn, Alutaguse vald, Lüganuse vald, Viru-Nigula vald, Vinni vald, Kadrina vald, Väike-Maarja vald, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit ja välispartner NGO Rivers Trust.

Projekti eesmärk on Ida-Eesti veemajanduskavas ja meetmeprogrammides Viru alamvesikonnale ettenähtud meetmete rakendamine ning uue veemajanduskava koostamise toetamine perioodiks 2021 - 2027. Projekti on kaasatud 38 vooluveekogumit, 2 rannikuveekogumit ja 8 põhjaveekogumit.

Integreeritus projektis tähendab, et Virumaa veekogumitega terviklikult, arvestatakse nii haju- kui punktreostusallikaid, survetegureid kui ökoloogilist seisundit. Projektis keskendutakse nii olemasolevatele veemajanduskava meetmetele kui leitakse uusi lahendusi, näiteks kaardistatakse selleks ökosüsteemi teenuseid ning arendatakse kaugseirelahendusi. Peamised tegevusvaldkonnad on jääkreostuse ohutustamine, rändetakistuste likvideerimine, põllumajandusest tuleneva surve vähendamise meetmed keskkonnale, kohtkäitlussüsteemide investeeringuvõimaluste selgitamine ning keskkonnateadlikkuse suurendamine.

Praktilistest tegevustest tehakse Ida- ja Lääne-Virumaal 10. aasta jooksul pinna-, põhja – ja rannikuvee seiret ja uuringuid, puhastatakse Erra jõe säng ja kaldad 1,5 km ulatuses Uhaku karstialal jääkreostusest, puhastatakse Kohtla-Nõmme endise rehvitehase pinnast, kust eemaldatakse 1200 tonni õliseguseid jäätmeid, tehakse katsetööd ja ohutustatakse Pahnimäe asflatbetoonitehase jääkreostust 340 m2 pinnasel. Viiel jääkreostusalal, Ahtme asflatbetoonitehases, Kiviõli tööstuspargis, Sõmeru helikopteriväljakul, Rakvere autobaasi tanklas ning Tamsalu liipritehases tehakse uuring ja eelprojektid jääkreostuse likvideerimiseks. Elustiku osas taasasustatakse Purtse jõkke lõhelisi, analüüsitakse rändetakistusi ning lahendatakse neist 6, sealhulgas leitakse võimalus kalade rändeteeks Püssi paisul ning taastatakse 10 km ulatuses elupaiku jõgedel.

RMK roll ja tegevused

RMK asustab Purtse jõkke aastatel 2020-2024 kokku 105 000 lõhe noorkala. Igal aastal 3 000 kaheaastast, 6000 üheaastast ja 12000 ühesuvist noorkala. Lisaks kogub RMK projekti raames märgistatu kalade taaspüügiandmeid ning saadab kaluritele vastuskirjad koos landiga ja maksab preemia 6,00 eurot teate kohta.

Lisaks osaleb RMK riigimaaga seotud tööde planeerimisel ja elluviimisel. Täpsem tööde koosseis selgub sellel ja järgnevatel projekti aastatel.

RMK saab tegevuse toetust summas 144 024 eurot, millest 60% on LIFE programmi ja 40% Kliimaministeeriumi riigieelarvelistest vahenditest eraldatud toetus.