02. märts, 2021
Soode taastamine 2020
Eelmisel aastal
õnnestus koostöös partneritega taastada ligi 6000 hektarit sookooslusi. Tuntuim, üle 1000 hektari suurune sooala taastati
Pärnumaal Tolkuse rabas.
Kaupo Kohv
RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal ja mandri-Eesti erinevates paikades.
Leevi Krumm
19. jaanuar, 2021
Laukasoo veerežiimi taastamise projekt
Mahukas projekt "Soode kaitse ja taastamine", mille raames taastatakse veerežiim kuue kaitseala soostikus: Alam-Pedja looduskaitsealal Soosaare soo kirdeosas, Tudusoo looduskaitsealal Tudu soostikus, Sirtsi looduskaitsealal Sirtsi soostikus ja Palasi jääksoos, Ohepalu looduskaitseala soodes, Agusalu looduskaitsealal Feodorisoos ning Lahemaa rahvuspargis Laukasoos, on jõudnud lõpusirgele. Taastamisalad katavad ligikaudu 7500 ha soid, millest 5024 ha moodustavad loodusdirektiivi elupaigatüübid. Kõik taastamisalad asuvad riigimaadel ja looduskaitsealadel. Rahalist tuge paisude ehitamiseks pakub EL LIFE-programm ja KIK ning raietöödeks EL Ühtekuuluvusfond.
Priit Voolaid
27. september, 2020
Niidutaimestiku külvamine Anne looduskaitseala jäätmaal
Pool-looduslik kooslus selle üldlevinud tähenduse järgi on nähtus, mis kujuneb pika aja jooksul niitmise või karjatamise tulemusena. Loodusliku ilmega niidu rajamine nullist on midagi, mis selle tõekspidamisega justkui vastuollu läheks. Loodusliku taimestiku seemnete kogumise ja külviga üritasime Anne looduskaitsealal korrastatud jäätmaast liigirikka niidukoosluse kujunemist kiirendada.
13.09Kus kasvavad seened?
Kaupo Kohv
02. märts, 2021
Soode taastamine 2020
Eelmisel aastal
õnnestus koostöös partneritega taastada ligi 6000 hektarit sookooslusi. Tuntuim, üle 1000 hektari suurune sooala taastati
Pärnumaal Tolkuse rabas.
Leevi Krumm
19. jaanuar, 2021
Laukasoo veerežiimi taastamise projekt
Mahukas projekt "Soode kaitse ja taastamine", mille raames taastatakse veerežiim kuue kaitseala soostikus: Alam-Pedja looduskaitsealal Soosaare soo kirdeosas, Tudusoo looduskaitsealal Tudu soostikus, Sirtsi looduskaitsealal Sirtsi soostikus ja Palasi jääksoos, Ohepalu looduskaitseala soodes, Agusalu looduskaitsealal Feodorisoos ning Lahemaa rahvuspargis Laukasoos, on jõudnud lõpusirgele. Taastamisalad katavad ligikaudu 7500 ha soid, millest 5024 ha moodustavad loodusdirektiivi elupaigatüübid. Kõik taastamisalad asuvad riigimaadel ja looduskaitsealadel. Rahalist tuge paisude ehitamiseks pakub EL LIFE-programm ja KIK ning raietöödeks EL Ühtekuuluvusfond.
Priit Voolaid
27. september, 2020
Niidutaimestiku külvamine Anne looduskaitseala jäätmaal
Pool-looduslik kooslus selle üldlevinud tähenduse järgi on nähtus, mis kujuneb pika aja jooksul niitmise või karjatamise tulemusena. Loodusliku ilmega niidu rajamine nullist on midagi, mis selle tõekspidamisega justkui vastuollu läheks. Loodusliku taimestiku seemnete kogumise ja külviga üritasime Anne looduskaitsealal korrastatud jäätmaast liigirikka niidukoosluse kujunemist kiirendada.
Tiit Hunt
22. juuli, 2019
Altmetsa vahitorn ja Kirna õpperada
Kesk Alam-Pedja looduskaitsealal kõrgub 4-korruseline 14 meetrit kõrge arhailise ilmega aukartustäratav massiivne palktorn, mida tuntakse Altmetsa vahitorni nime all. Pedja jõe lopsakatele luhtadele peitunud torni leiab Kirna õpperajalt, mis on üks kahest Alam-Pedja LKA tutvustavast rajast.
Tiit Hunt
25. september, 2017
Eesti džungel
Varasügisene Poruni põlismets Ida-Virumaal meenutab sedavõrd troopilist vihmametsa, et tahes-tahtmata meenub tuntud džungliteemaline eesti lastesalm ja pilk käib vinks-vonks üle õla, et kas kuskil ei luura kahvleid ning heausklikke vanderselle pistvad krokodillid.
Oleg Tsõmbarevich
13. september, 2017
Kus kasvavad seened?
„Veider küsimus,“ ütlevad vaikse jahi pidajad. „Metsas muidugi!“Siiski on see tähtis küsimus, mille esitavad tihti need, kes käivad metsas harva või need, kes lähevad seenele esimest korda.
Kase- või haavapuravike puhul peitub vastus nende seente nimedes endis. Valge riisika nimi ei ütle aga selle kasvukoha kohta midagi. Kuidas siis teada saada, millises metsas millised seened kasvavad?
