RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal ja mandri-Eesti erinevates paikades.
02. märts, 2021

Soode taastamine 2020

Eelmisel aastal õnnestus koostöös partneritega taastada ligi 6000 hektarit sookooslusi. Tuntuim,  üle 1000 hektari suurune sooala taastati Pärnumaal Tolkuse rabas.

19. jaanuar, 2021

Laukasoo veerežiimi taastamise projekt

Mahukas projekt "Soode kaitse ja taastamine", mille raames taastatakse veerežiim kuue kaitseala soostikus: Alam-Pedja looduskaitsealal Soosaare soo kirdeosas, Tudusoo looduskaitsealal Tudu soostikus, Sirtsi looduskaitsealal Sirtsi soostikus ja Palasi jääksoos, Ohepalu looduskaitseala soodes, Agusalu looduskaitsealal Feodorisoos ning Lahemaa rahvuspargis Laukasoos, on jõudnud lõpusirgele. Taastamisalad katavad ligikaudu 7500 ha soid, millest 5024 ha moodustavad loodusdirektiivi elupaigatüübid. Kõik taastamisalad asuvad riigimaadel ja looduskaitsealadel. Rahalist tuge paisude ehitamiseks pakub EL LIFE-programm ja KIK ning raietöödeks EL Ühtekuuluvusfond. 

27. september, 2020

Niidutaimestiku külvamine Anne looduskaitseala jäätmaal

Pool-looduslik kooslus selle üldlevinud tähenduse järgi on nähtus, mis kujuneb pika aja jooksul niitmise või karjatamise tulemusena. Loodusliku ilmega niidu rajamine nullist on midagi, mis selle tõekspidamisega justkui vastuollu läheks. Loodusliku taimestiku seemnete kogumise ja külviga üritasime Anne looduskaitsealal korrastatud jäätmaast liigirikka niidukoosluse kujunemist kiirendada.

September, 2020

26.09Ohepalu LKA soode veerežiimi taastamistööd (Leevi Krumm)

Mai, 2020

22.05Pirita jõeoru MKA niidud 2020. aastal (Leevi Krumm)

Jaanuar, 2020

26.01Voore jääksoo veerežiimi taastamise projekt (Leevi Krumm)

Juuli, 2019

22.07Altmetsa vahitorn ja Kirna õpperada (Tiit Hunt)

Mai, 2019

13.05Feodorisoo kolmapäevak (Leevi Krumm)

Oktoober, 2018

27.10Soosaare soo kirdeservas taastamistööd lõpusirgel (Leevi Krumm)
18.10Arupealse hoiuala puisniidust (Leevi Krumm)

Juuni, 2018

30.06Struuga luhtade uued elanikud (Leevi Krumm)

Mai, 2018

21.05Sillaotsa talukoht näeb taas päikest! (Leevi Krumm)

Aprill, 2018

16.04Kaasikjärv taas järv! (Leevi Krumm)

Veebruar, 2018

05.02Alam-Pedja Karusaare talukoht saadab sõnumeid?! (Leevi Krumm)

Detsember, 2017

13.12Oru pargis käis usin võsatõrje (Leevi Krumm)

Oktoober, 2017

26.10Võitlus suure läätspuuga vol. 2 (Leevi Krumm)

September, 2017

25.09Eesti džungel (Tiit Hunt)
21.09Parandustööd Viru jääksoos (Leevi Krumm)
13.09Kus kasvavad seened? (Oleg Tsõmbarevich)
02. märts, 2021

Soode taastamine 2020

Eelmisel aastal õnnestus koostöös partneritega taastada ligi 6000 hektarit sookooslusi. Tuntuim,  üle 1000 hektari suurune sooala taastati Pärnumaal Tolkuse rabas.

19. jaanuar, 2021

Laukasoo veerežiimi taastamise projekt

Mahukas projekt "Soode kaitse ja taastamine", mille raames taastatakse veerežiim kuue kaitseala soostikus: Alam-Pedja looduskaitsealal Soosaare soo kirdeosas, Tudusoo looduskaitsealal Tudu soostikus, Sirtsi looduskaitsealal Sirtsi soostikus ja Palasi jääksoos, Ohepalu looduskaitseala soodes, Agusalu looduskaitsealal Feodorisoos ning Lahemaa rahvuspargis Laukasoos, on jõudnud lõpusirgele. Taastamisalad katavad ligikaudu 7500 ha soid, millest 5024 ha moodustavad loodusdirektiivi elupaigatüübid. Kõik taastamisalad asuvad riigimaadel ja looduskaitsealadel. Rahalist tuge paisude ehitamiseks pakub EL LIFE-programm ja KIK ning raietöödeks EL Ühtekuuluvusfond. 

27. september, 2020

Niidutaimestiku külvamine Anne looduskaitseala jäätmaal

Pool-looduslik kooslus selle üldlevinud tähenduse järgi on nähtus, mis kujuneb pika aja jooksul niitmise või karjatamise tulemusena. Loodusliku ilmega niidu rajamine nullist on midagi, mis selle tõekspidamisega justkui vastuollu läheks. Loodusliku taimestiku seemnete kogumise ja külviga üritasime Anne looduskaitsealal korrastatud jäätmaast liigirikka niidukoosluse kujunemist kiirendada.

September, 2020

26.09Ohepalu LKA soode veerežiimi taastamistööd (Leevi Krumm)

Mai, 2020

22.05Pirita jõeoru MKA niidud 2020. aastal (Leevi Krumm)

Jaanuar, 2020

26.01Voore jääksoo veerežiimi taastamise projekt (Leevi Krumm)

Mai, 2019

13.05Feodorisoo kolmapäevak (Leevi Krumm)

Oktoober, 2018

27.10Soosaare soo kirdeservas taastamistööd lõpusirgel (Leevi Krumm)
18.10Arupealse hoiuala puisniidust (Leevi Krumm)

Juuni, 2018

30.06Struuga luhtade uued elanikud (Leevi Krumm)

Mai, 2018

21.05Sillaotsa talukoht näeb taas päikest! (Leevi Krumm)

Aprill, 2018

16.04Kaasikjärv taas järv! (Leevi Krumm)

Veebruar, 2018

05.02Alam-Pedja Karusaare talukoht saadab sõnumeid?! (Leevi Krumm)

Detsember, 2017

13.12Oru pargis käis usin võsatõrje (Leevi Krumm)

Oktoober, 2017

26.10Võitlus suure läätspuuga vol. 2 (Leevi Krumm)
21.09Parandustööd Viru jääksoos (Leevi Krumm)
22. juuli, 2019

Altmetsa vahitorn ja Kirna õpperada

Kesk Alam-Pedja looduskaitsealal kõrgub 4-korruseline 14 meetrit kõrge arhailise ilmega aukartustäratav massiivne palktorn, mida tuntakse Altmetsa vahitorni nime all. Pedja jõe lopsakatele luhtadele peitunud torni leiab Kirna õpperajalt, mis on üks kahest Alam-Pedja LKA tutvustavast rajast.

25. september, 2017

Eesti džungel

Varasügisene Poruni põlismets Ida-Virumaal meenutab sedavõrd troopilist vihmametsa, et tahes-tahtmata meenub tuntud džungliteemaline eesti lastesalm ja pilk käib vinks-vonks üle õla, et kas kuskil ei luura kahvleid ning heausklikke vanderselle pistvad krokodillid.

13. september, 2017

Kus kasvavad seened?

„Veider küsimus,“ ütlevad vaikse jahi pidajad. „Metsas muidugi!“
Siiski on see tähtis küsimus, mille esitavad tihti need, kes käivad metsas harva või need, kes lähevad seenele esimest korda.
Kase- või haavapuravike puhul peitub vastus nende seente nimedes endis. Valge riisika nimi ei ütle aga selle kasvukoha kohta midagi. Kuidas siis teada saada, millises metsas millised seened kasvavad?