Türgi varblane ja puurivarblane on ühed tänavuse aasta linnu kuldnoka (Sturnus vulgaris) värvikaimatest hüüdnimedest. Ilmselt viitab nimetus türgi varblane kuldnoka kevadisele edevale pulmarüüle, mis läikivmustal taustal purpurselt ja roheliselt küütleb ning justkui kuldsete tedretähnidega kirjatult meenutab mõnd idamaist vammust „Tuhande ja ühe öö muinasjuttudest“. Igaljuhul talveks Türki meil pesitsevad kuldnokad ei lenda, ikka lähemale Kesk-Euroopasse.
28. augusti Eesti Ekspressis ilmus Mikk Salu artikkel sellest, kuidas Lõuna-Pärnumaal plaanitakse võtta kaitse alla Kõveri-Ilvese metsise püsielupaik. Vaidlusi tekitab ala suurus – kui Keskkonnaameti esialgne ettepanek oli võtta kaitse alla 7337 hektarit, siis RMK ettepanek oli võtta kaitse alla 257 hektarit. Mustvalge vastanduse kõrval ei jätkunud lehes paraku ruumi sisulistele argumentidele, millele tuginedes metsise kaitse üle arutletakse ega ka sellele, et lisaks 257 hektari kaitse alla võtmise ettepanekule arvas RMK raiest välja 882 hektarit. Täna ollakse protsessi algusfaasis ning lõpptulemus sõltub ekspertide edasiste tegevuste tulemustest.
Sassi lagedatel rannaniitudel vinguv vali tuul ei näita vaibumise jälgi ja ragistab mikrofonis. Kõledusest hoolimata käib siin elavate ja läbirändavate lindude vilgas tegevus nende oma graafiku järgi.
Türgi varblane ja puurivarblane on ühed tänavuse aasta linnu kuldnoka (Sturnus vulgaris) värvikaimatest hüüdnimedest. Ilmselt viitab nimetus türgi varblane kuldnoka kevadisele edevale pulmarüüle, mis läikivmustal taustal purpurselt ja roheliselt küütleb ning justkui kuldsete tedretähnidega kirjatult meenutab mõnd idamaist vammust „Tuhande ja ühe öö muinasjuttudest“. Igaljuhul talveks Türki meil pesitsevad kuldnokad ei lenda, ikka lähemale Kesk-Euroopasse.
