RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal ja mandri-Eesti erinevates paikades.
02. märts, 2021

Soode taastamine 2020

Eelmisel aastal õnnestus koostöös partneritega taastada ligi 6000 hektarit sookooslusi. Tuntuim,  üle 1000 hektari suurune sooala taastati Pärnumaal Tolkuse rabas.

23. jaanuar, 2021

Kujundusraied Nõva looduskaitsealal

Nõva looduskaitsealal Peraküla soo ja Rannaküla vahelisel alal algas 2020. a oktoobris raie kultuurpuistute looduslikumaks kujundamiseks. Töö toimub seitsmel lahustükil kogupindalaga 110 ha. Tihedates männikultuurides tehakse klassikaline harvendusraie kombineerituna häilraietega. Kaitseala sihtkaitsevööndis tehtava töö aluseks on „Nõva looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018-2027“ ja Nõva looduskaitseala kaitse-eeskiri. Kujundusraiega suurendatakse tihedate männipuistute ruumilist varieeruvust ja luuakse eeldused suuremaks vanuseliseks mitmekesisuseks, seejuures tõstetakse metsade puhkeväärtust ja vähendatakse olulisel määral tuleohtu.

19. jaanuar, 2021

Laukasoo veerežiimi taastamise projekt

Mahukas projekt "Soode kaitse ja taastamine", mille raames taastatakse veerežiim kuue kaitseala soostikus: Alam-Pedja looduskaitsealal Soosaare soo kirdeosas, Tudusoo looduskaitsealal Tudu soostikus, Sirtsi looduskaitsealal Sirtsi soostikus ja Palasi jääksoos, Ohepalu looduskaitseala soodes, Agusalu looduskaitsealal Feodorisoos ning Lahemaa rahvuspargis Laukasoos, on jõudnud lõpusirgele. Taastamisalad katavad ligikaudu 7500 ha soid, millest 5024 ha moodustavad loodusdirektiivi elupaigatüübid. Kõik taastamisalad asuvad riigimaadel ja looduskaitsealadel. Rahalist tuge paisude ehitamiseks pakub EL LIFE-programm ja KIK ning raietöödeks EL Ühtekuuluvusfond. 

September, 2020

26.09Ohepalu LKA soode veerežiimi taastamistööd (Leevi Krumm)

Juuni, 2020

04.06Kõiki poollooduslikke kooslusi rendile anda ei saa (Ants Animägi)
03.06RMK valikpakkumiste kokkuvõte (Saima Uusma)

Mai, 2020

22.05Pirita jõeoru MKA niidud 2020. aastal (Leevi Krumm)

Aprill, 2020

23.04Veskijärvel on kõrede arvukus tõusuteel (Ants Animägi)

Märts, 2020

10.03RMK 2019 looduskaitsetööd ja 2020 väljakutsed (Kaupo Kohv)

Jaanuar, 2020

26.01Voore jääksoo veerežiimi taastamise projekt (Leevi Krumm)

Detsember, 2019

16.12Nodimisest, kaasaegses võtmes (Tiit Hunt)

September, 2019

06.09Metsisest Rail Baltica trassil ( )

Juuli, 2019

18.07PRAKTIKA RMK LOODUSKAITSEOSAKONNAS (Leevi Krumm)

Mai, 2019

13.05Feodorisoo kolmapäevak (Leevi Krumm)

Oktoober, 2018

27.10Soosaare soo kirdeservas taastamistööd lõpusirgel (Leevi Krumm)
18.10Arupealse hoiuala puisniidust (Leevi Krumm)

Juuni, 2018

30.06Struuga luhtade uued elanikud (Leevi Krumm)

Mai, 2018

21.05Sillaotsa talukoht näeb taas päikest! (Leevi Krumm)

Veebruar, 2018

15.02Soosaare soo taastamisest (Leevi Krumm)

Jaanuar, 2018

24.01Kellele lüüakse hingekella ... (Tiit Hunt)
02. märts, 2021

Soode taastamine 2020

Eelmisel aastal õnnestus koostöös partneritega taastada ligi 6000 hektarit sookooslusi. Tuntuim,  üle 1000 hektari suurune sooala taastati Pärnumaal Tolkuse rabas.

23. jaanuar, 2021

Kujundusraied Nõva looduskaitsealal

Nõva looduskaitsealal Peraküla soo ja Rannaküla vahelisel alal algas 2020. a oktoobris raie kultuurpuistute looduslikumaks kujundamiseks. Töö toimub seitsmel lahustükil kogupindalaga 110 ha. Tihedates männikultuurides tehakse klassikaline harvendusraie kombineerituna häilraietega. Kaitseala sihtkaitsevööndis tehtava töö aluseks on „Nõva looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018-2027“ ja Nõva looduskaitseala kaitse-eeskiri. Kujundusraiega suurendatakse tihedate männipuistute ruumilist varieeruvust ja luuakse eeldused suuremaks vanuseliseks mitmekesisuseks, seejuures tõstetakse metsade puhkeväärtust ja vähendatakse olulisel määral tuleohtu.

19. jaanuar, 2021

Laukasoo veerežiimi taastamise projekt

Mahukas projekt "Soode kaitse ja taastamine", mille raames taastatakse veerežiim kuue kaitseala soostikus: Alam-Pedja looduskaitsealal Soosaare soo kirdeosas, Tudusoo looduskaitsealal Tudu soostikus, Sirtsi looduskaitsealal Sirtsi soostikus ja Palasi jääksoos, Ohepalu looduskaitseala soodes, Agusalu looduskaitsealal Feodorisoos ning Lahemaa rahvuspargis Laukasoos, on jõudnud lõpusirgele. Taastamisalad katavad ligikaudu 7500 ha soid, millest 5024 ha moodustavad loodusdirektiivi elupaigatüübid. Kõik taastamisalad asuvad riigimaadel ja looduskaitsealadel. Rahalist tuge paisude ehitamiseks pakub EL LIFE-programm ja KIK ning raietöödeks EL Ühtekuuluvusfond. 

September, 2020

26.09Ohepalu LKA soode veerežiimi taastamistööd (Leevi Krumm)

Juuni, 2020

04.06Kõiki poollooduslikke kooslusi rendile anda ei saa (Ants Animägi)
03.06RMK valikpakkumiste kokkuvõte (Saima Uusma)

Mai, 2020

22.05Pirita jõeoru MKA niidud 2020. aastal (Leevi Krumm)

Aprill, 2020

23.04Veskijärvel on kõrede arvukus tõusuteel (Ants Animägi)

Märts, 2020

10.03RMK 2019 looduskaitsetööd ja 2020 väljakutsed (Kaupo Kohv)

Jaanuar, 2020

26.01Voore jääksoo veerežiimi taastamise projekt (Leevi Krumm)

September, 2019

06.09Metsisest Rail Baltica trassil ( )

Juuli, 2019

18.07PRAKTIKA RMK LOODUSKAITSEOSAKONNAS (Leevi Krumm)

Mai, 2019

13.05Feodorisoo kolmapäevak (Leevi Krumm)

Oktoober, 2018

27.10Soosaare soo kirdeservas taastamistööd lõpusirgel (Leevi Krumm)
18.10Arupealse hoiuala puisniidust (Leevi Krumm)

Juuni, 2018

30.06Struuga luhtade uued elanikud (Leevi Krumm)

Mai, 2018

21.05Sillaotsa talukoht näeb taas päikest! (Leevi Krumm)

Veebruar, 2018

15.02Soosaare soo taastamisest (Leevi Krumm)
06. jaanuar, 2021

Looduskaitseosakond – silm peal elupaikadel ja majandusmetsal

Kui looduse kaitsmine tähendaks seda, et inimesel pole vaja selle nimel midagi teha, oleks elu lihtne ning RMK-l polekski olnud tarvis 11 aastat tagasi looduskaitseosakonda luua. Sealjuures ei piirdu osakonna tööpõld üksnes kaitsealadele jäävate maadega – panustama peab ka loodusväärtuste säilimisse majandusmetsades. Uue põneva teemana mõeldakse looduskaitseosakonnas aina enam looduskaitse ruumilise planeerimise peale.

Tekst: Kristiina Viiron
Fotod: Lauri Kulpsoo ja Jarek Jõepera
Artikkel ilmus RMK ajakirjas Metsamees
16. detsember, 2019

Nodimisest, kaasaegses võtmes

Kui aegu tagasi käis hiidlane pärast tormi kaemas, mida toredat tugev tuul ja kõrge laine randa uhtunud on, siis nimetati seda nodimiseks. Noditi, noh, igasugu nodi, mis tundus, et võiks kunagi vajalik olla. Ehk läheb tarvis, eks … Olgu see siis maruga laevalt pühitud palgikoorem, väärt  pudel, pleissiga köiejupp vms. Vandiraiumine ei lähe antud juhul arvesse, see on teine asi; noditi ikka seda, mis meri nö loomulikul teel kaldale heitis.